/nginx/o/2009/11/18/268553t1h783f.jpg)
/nginx/o/2011/10/20/800346t1h2b39.jpg)
Ettevõtja Jaan Toots märkis täna Tallinnas toimuval julgeolekukonverentsil, et kuna Eesti tänane tööstussektor on suhteliselt väike, ei ole siin erilist mõtet tegeleda ka tööstusspionaažiga.
Jaan Toots: Eestis tööstusspionaažiga ei tegeleta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meil on küll tööstusettevõtteid, kuid meie tööstustelt pole midagi kopeerida,» tõdes Toots paneeldiskussioonis, kus arutleti tööstusspionaaži ja majandusluurega seotud teemasid.
Diskussioonis osalenud korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni esimees Andres Anvelt leidis, et tõsisemalt kerkib tööstusspionaaži temaatika üles pigem mittedemokraatlike riikide puhul, kes püüavad teistes riikides väljatöötatud ideid varastades oma riigi majandust arendada.
Kõik diskussioonis osalenud panelistid tõdesid samas, et majandusluure ja tööstusspionaaži vahele võrdusmärki siiski tõmmata ei saa.
«Majandusluure on nagu business intelligence – see pole karistatav. Sa pead lihtsalt uue turu kohta teadma võimalikult palju,» ütles Elisa Eesti juht Sami Seppänen. Ta lisas, et majandusluure aitab ettevõtjal uue turu kohta pilti kokku panna ning sellega tegelemine on igati normaalne.
«Tööstusspionaaž on ikkagi see, kui kellelegi kasulikku infot varastatakse,» lausus Seppänen.