/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2011/10/19/798884t1h662b.jpg)
Tuuleparke, hüdrojaamu ja hakkpuidust elektritootjaid esindavad Taastuvenergia Koja ning Eesti Jõujaamade ja Kaugkütteühingu levitas kolmapäeva õhtul avaldust, milles protestib subsiidiumite vähendamise kava vastu.
Elektritootjad protestivad subsiidiumite vähendamise vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avalduses märgitakse, et ettevõtjad on nõus arutama taastuvenergia tootmise toetuse vähendamist uutele projektidele, kuid pole nõus senise toetuse kärpega.Praegu saavad taastuvenergia tootjad 5,4 eurosenti iga toodetud elektrikilovatt-tunni eest. Majandusministeerium soovib panna toetuse sõltuvusse börshinnast, see tooks kaasa subsiidiumite olulise vähenemise.
Avalduses seisab: «Majandusministeeriumi väidet, et toetuste vähendamise kava kooskõlastamiseks on toimunud läbirääkimised taastuvelektri tootjatega ei saa pidada tõeseks, sest kohtumisel tootjate esindajatele pandi nende ette paber, millele muudatusettepanekute esitamiseks ei antud võimalust.»
Tootjad leiavad, et tagasiulatuvalt vähendatav toetus kärbib tarbijate elektrihinda 1 protsendi.
«Sama efekti saavutaks kui lõpetada igasugune toetuste maksmine Narva Elektrijaamades hakkepuidu ja põlevkivi koospõletamisele,» leiavad rohe-elektri tootjad.
Avalduses nimetatakse ministeeriumi kärpeplaani järjekordseks koordineeritud kampaaniaks taastuvenergia tootjate vastu.
Elektritootjad leiavad, et taastuvatele allikatele makstakse aastas toetust umbes 40 miljonit, kuid põlevkivienergeetika subsiidiumid ulatuvad 250-300 miljoni euroni aastas.
«Majandusministeeriumi kava alandada olemasolevatele taastuvelektri tootjatele tagasiulatuvalt taastuvenergia toetusi rikub tootjate õiguskindluse printsiipi, halvendab riigi investeerimiskliimat, pidurdab investeeringuid uutesse energiatootmisvõimsustesse ning mõjub hävitavalt riigi mainele välisinvestorite silmis, sest tagasiulatuv toetusemuudatus vähendab usaldust seaduses sätestatud toetusemäärade kehtivuse osas tulevikus ning seda võtavad arvesse ka pangad.
Tervikuna halveneb ka riigi riskiprofiil investorite silmis ning see tähendab, et näiteks pangalaenud muutuvad investoritele kallimaks. Energiasektoris tehtavad otsused ei saa lähtuda päevapoliitika eesmärkide täitmisest,» seisab avalduses.