Riik kogus juunis mullusest rohkem makse

Eurod. Foto: SCANPIX

Juunis kogus maksu- ja tolliamet 658,4 miljonit eurot makse, mida oli 7,6 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. 2018. aasta riigieelarvest on kuue kuuga täidetud 48,3 protsenti.

Sotsiaalmaksu tasumise kasv aeglustus juunis 6,8 protsendile. Deklareeritud töötajate arvu kasv aeglustus 1,8 protsendile ning keskmise töötasu kasv pidurdus 3,6 protsendile. Viimase põhjuseks on uus maksuvaba tulu süsteem, mis on suunanud inimesi puhkusetasusid varasemast ühtlasemalt välja võtma. Seetõttu on järgmistel suvekuudel oodata keskmise töötasu kasvu kiirenemist. Deklareeritud töötajate osakaal tööealisest rahvastikust tõusis kolmandat kuud järjest jõudes 58,7 protsendile, mis on ajalooline kõrgtase, teatas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Rait Kiveste.

Tegevusalapõhistel andmetel lisandus suuremates sektorites, kus on vähemalt 35 000 töökohta, juunis hõivatud töökohti kõige enam ehituses ning haldus- ja abitegevuses, vastavalt 4,1 ja 2,7 protsenti. Avaliku halduse sektoris töökohtade arv vähenes 2,3 protsenti.

Juuni palgafond kasvas kõige kiiremini finants- ja kindlustustegevuses 16,3 protsenti. Suurematest sektoritest langes palgafond avalikus halduses 6,7 protsenti ja hariduse palgafondi kasv aeglustus 0,8 protsendile, mida põhjustas eelkõige puhkusetasude ühtlasem maksmine võrreldes eelmise aastaga.

Aktsiisitulu laekus juuni eest kokku 86,8 miljonit eurot ehk 11,0 protsenti vähem kui 2017. aasta juunis, samas esimese poolaasta kokkuvõttes on aktsiise laekunud 4,2 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Juuni aktsiisitulu võrdluseid mõjutavad kõige enam aasta tagasi toimunud alkoholi varumine ning piirikaubandus.

Alkoholiaktsiisi tulu laekus juunis 18,7 miljonit eurot, kuue kuu kokkuvõttes on alkoholiaktsiisi laekunud 2,4 protsenti vähem kui mullu samal ajal. Deklareeritud õlle kogused on vähenenud märksa rohkem, kuid samas pole need võrreldavad 2017. aastaga, kuivõrd mullu suvel toimus aktsiisimäärade tõusule eelnenud väga ulatuslik varumine.

Kütuseaktsiisi tulu oli juunis 45,8 miljonit eurot, mida on 0,2 protsenti vähem kui mullu, kuid kuue kuu kokkuvõttes on kütuseaktsiisi laekunud 7,7 protsenti rohkem kui eelmisel aastal.  Diislikütuse esimesel poolaastal deklareeritud kogus on 9,1 protsenti suurem kui eelmisel aastal ja bensiini kogus on 37,4 protsenti väiksem.

Bensiini deklareerimine on võrreldes eelmise aastaga väike, kuna eelmise aasta detsembris varuti enne aktsiisitõusu oodatust suurem kogus ning varude võrra on selle aasta soetus olnud madalamal tasemel. Bensiini deklareerimine on languses ka pikaajalise trendi kohaselt, kuna bensiini tarbimist vähendab täiendavalt bensiinimootoriga sõiduautode arvu langus ning bensiinimootorite järjest ökonoomsemaks muutumine.

Tubakaaktsiisi tasuti juuni eest 19,8 miljonit eurot ehk 1,5 protsenti vähem kui möödunud aastal, samas aasta esimesel poolel on tubakaaktsiisi kokku tasutud 3,6 protsenti rohkem kui mullu. Poole aasta kokkuvõttes on sigarette deklareeritud 4,9 protsenti vähem kui aasta varem.

Juuni lõpus ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 0,14 protsendini SKP-st ehk 33 miljoni euroni. Kohalike omavalitsuste koondeelarve oli 183 miljoni euroga ülejäägis, mille üheks põhjuseks on kohalikele omavalitsustele suunatud tulumaksumäära tõstmine. Sotsiaalkindlustusfondide ülejääk ulatus 8 miljoni euroni.

Valitsussektori puudujääk tulenes seega keskvalitsuse eelarve puudujäägist, mis ulatus 224 miljoni euroni, millest 93 miljonit moodustasid Tagatisfondi hüvitised Versobanki klientidele. Versobanki mõju jääb ajutiseks, kuna likvideerimismenetluse raames hüvitatakse Tagatisfondile tehtud kulud. Valitsussektori puudujääk on aasta esimeses pooles tavapärane ja seotud muuhulgas tulumaksutagastustega.

Võrreldes möödunud aasta kuue esimese kuuga oli sel aastal eelarvepositsioon Versobanka arvestamata 92 miljoni euro võrra parem.