Ettevõtted peavad septembriks avaldama oma tegelikud kasusaajad

Raha. Foto: Arvo Meeks

Alates esimesest septembrist peavad kõik Eestis registreeritud juriidilised isikud avaldama äriregistri juures andmed oma ettevõtte tegelike kasusaajate kohta, kes füüsiliste isikutena omavad kas äriühingut otseselt või kaudselt või teostavad selle üle kontrolli muul viisil. 

Advokaadibüroo Ellex Raidla partneri, vandeadvokaadi Ermo Kose sõnul tähendab otsene omamine seda, et füüsiline isik omab äriühingus rohkem kui 25 protsendi suurust osalust või omandiõigust. «Kaudse omamise all peetakse silmas aga olukorda, kus ettevõttes omab rohkem kui 25 protsendi suurust osalust või omandiõigust teine äriühing, mis on füüsilise isiku kontrolli all,» selgitas Kosk pressiteates.

«Lisaks loetakse äriühingu tegelikuks kasusaajaks füüsilist isikut, kes hoolimata omandiosa suurusest kontrollib muul viisil (näiteks osanike või aktsionäride lepingu või muu kokkuleppe alusel) ettevõtte olulisi otsuseid (eelkõige juhtorganite määramist) ning kellel on faktiliselt võimalus teostada suuremat kui 50% hääleõigust,» lisas Kosk. 

Tegelikku kasusaajat ei tuvastata börsiettevõtete, korteriühistute, hooneühistute ning teatud sihtasutuste puhul. Muudel juhtudel on juriidilise isiku juhatus kohustatud äriregistrile deklareerima oma tegeliku kasusaaja andmed 60 päeva jooksul alates uue korra jõustumisest tänavu esimesel septembril. 

Kuidas protsess välja näeb?

• Äriühingu osanikud ja aktsionärid on kohustatud teavitama tegelikest kasusaajatest ettevõtte juhatust.
• Juhatus omakorda on kohustatud info edastama äriregistrile, mis avalikustab andmed oma infosüsteemis.

Millised andmed tuleb äriregistrile edastada tegelike kasusaajate kohta?

• Isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik.
• Andmed selle kohta, kuidas isiku kontrolli teostati.

Kosk soovitab ettevõtetel juba varakult alustada oma omandisuhete tuvastamisega. «Lihtsamate omandisuhetel puhul eeldab uus kohustus vaid veidi ajakulu, kuid keerukama omandistruktuuriga äriühingute puhul, mille osanike ja aktsionäride ring ulatub näiteks välismaale, on tegeliku kasusaaja tuvastamine keerukam ja aeganõudvam protsess,» lausus Kosk.  

Uue ettevõtte puhul tuleb andmed tegeliku kasusaaja kohta äriregistrile esitada juba äriühingu asutamisel koos äriregistrisse kandmise avaldusega. Juhul kui andmed püsivad muutumatuna, on juhatusel kohustus andmete õigsust kinnitada iga-aastaselt koos majandusaasta aruande esitamisega. Juhul kui tegelik kasusaaja muutub või kui andmed tegeliku kasusaaja kohta ei ole õiged, tuleb registrile uued andmed teatada 30 päeva jooksul alates hetkest, kui juhatus andmete muutumisest teada sai.

Kui tegelikku kasusaajat ei ole tõesti õnnestunud kindlaks teha ja kõik võimalused selleks on järgi proovitud, tuleb äriühingul märkida tegelikuks kasusaajaks kõrgema juhtorgani liige. Lisaks peavad ettevõtted dokumenteerima ja säilitama andmed kõikide toimingute kohta, mida nad tegeliku kasusaaja tuvastamiseks tegid. 

Seaduse järgi on sanktsioon tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest kuni 300 trahviühikut füüsilisele isikule (käesoleval hetkel kuni 1200 eurot) või kuni 32 000 eurot juriidilisele isikule. Tegeliku kasusaaja tuvastamise kohustuse rikkumise eest näeb seadus füüsilisele isikule ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti ning juriidilisele isikule kuni 400 000 eurot.

Esimesest septembrist jõustuv muudatus tuleneb Euroopa Liidu rahapesu direktiivist, mille kaugem eesmärk on luua üleeuroopaline platvorm, mis ühendab riiklikud registrid ja lubab kontrollida tegelikke kasusaajaid kõikjal Euroopas. «Selle muudatuse eesmärgid on tegelikult põhjendatud ja vajalikud ettevõtluskeskkonna läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks, võitluseks rahapesu- ja terrorismiga ning maksudest kõrvalehoidmise vältimiseks ja maksukuritegude piiramiseks,» lisas Kosk.