E-vedelike müük kolib salaturule ja Läti piirile

E-sigareti müüjad kurdavad, et Eestis pole hea e-sigaretiäri ajada. Foto: MARK BLINCH / REUTERS

E-sigarettide kauplemisega tegelevad Eesti ettevõtted kurdavad, et tubakavedelikele kehtestatud aktsiis on sektoris kaasa toonud ulatusliku salaturu, samuti kasvab Läti piirikaubandus. 

Alates 2018. aasta jaanuarist kehtib Eestis e-sigarettide täitevedelikele ehk tubakavedelikele 0,2 eurone aktsiis ühe milliliitri kohta. Lätis on sama toote aktsiis oluliselt madalam, vaid 0,01 eurot milliliitri kohta, millele lisandub täiendav 0,005 eurot iga milligrammi nikotiini kohta.

Lätis kaks korda odavam

E-sigareti kasutajate huvigrupi NNA Suitsuvaba Eesti juhatuse liige Ingmar Kurg ütles, et kui kõige kangem 10 milliliitrine täitevedelik maksab Läti piiripoes 4-5 eurot, siis Eestis müüakse sama toodet umbes 8 euroga. See vahe ei tulene üksnes aktsiisist (rangelt võttes tekib aktsiiside erinevusest vaid 1 eurone vahe), vaid sellest, et piiripoes müüakse kaupa väiksema marginaaliga.

Kurge pahandas see, et kui Euroopa Liidus toimub praegu alles e-sigarettide aktsiise puudutav avalik konsultatsioon, siis Eesti on kõigist juba ette tormanud ja kehtestanud e-vedelike kõrged aktsiisid. «See on tekitanud uue piirikaubanduse artikli ning suurendanud musta turu mahtu,» ütles ta. «Kontrollimata toodete suurenenud levik on kindlasti tarbijate tervise vaatevinklist väga halb.»

Eesti suurima e-sigareti müüja Nicorex Baltic OÜ ja Veipland jaeketi juhi Sven Kotke andmetel on e-sigarettide turumaht Eestis 10 miljonit eurot, millest lausa kolmandiku moodustab salaturg. Salaturuks peavad nad seda, kui inimene tellib internetist või sotsiaalmeedia kaudu välisriigist e-vedeliku, aga ei tasu selle pealt makse või müüb seda edasi.

Kuigi Läti piiripoodidest e-vedelike toomine ei ole täna veel massiline, jäädes koguturust alla 1 protsendi, viitavad Kotke sõnul kõik Eestis kehtestatud regulatsioonid sellele, et lähiaastatel kasvab piirikaubandus hüppelist.

Letid on tühjad

Ta tõi näiteks, et järgmise aasta suvest keelatakse Eestis ära maitsetega e-vedelikud. «Seepärast võib eeldada, et salaturg ja piirikaubandus hakkab üha enam rammu koguma. Just e-sigarettide vedelike lai maitsetevalik on see, mis on enamiku jaoks olnud tubakasuitsust loobumise peamiseks motivatsiooniks.»

Aldar Eesti OÜ omanik Riho Maurer, kes opereerib Läti piiril Superalko kauplusi, ütles, et täitevedelike müük on tõepoolest kõvasti kasvanud. «Hetkel on meil kauplustes isegi olukord, kus letid on tühjad, sest Läti tarnijad ei ole suutnud meid varustada selliste kogustega, mida oleme soovinud tellida,» lisas ta. Ta ei julgenud aga väita, et selle taga on ilmtingimata aasta alguses Eestis kehtestatud aktsiis.

Teine Läti piirikaupluste pidaja, Einar Visnapuu Alko1000st, ütles, et mingit erilist plahvatust ta ei tähelda. «E-vedelike küll müüakse, aga tavalist suitsu läheb rohkem,» märkis ta. Visnapuu sõnul võib e-vedelikest saada nö kaasnev kaup, mille pärast otseselt Lätti ei sõideta, aga mida on sealt hea muu kauba kõrvale kaasa osta.  

Eestlastele meeldib uusi tubakatooteid katsetada

Eurobaromeetri andmetest selgub, et Eesti on riik, kus inimesed katsetavad agaralt uusi tubakatooteid. Näiteks 2017. aasta uuringu järgi on 22 protsenti Eesti inimestest proovinud e-sigareti suitsetamist. Me jääme sellega Euroopas maha vaid Prantsusmaast, Lätist ja Austriast.

Samas on Eesti inimeste hinnangud sellele, kuidas peaks riik e-sigarettide valdkonda reguleerima, üsna karmid. Eesti Konjunktuuriinstituudi 2015. aasta küsitluste tulemustest selgus, et 57 protsenti inimestest sooviks e-sigarettide võrdset maksustamist tavaliste sigarettidega. 63 protsenti vastanutest leidis, et e-sigarettide tarvitamine tuleks avalikes kohtades keelata. Pooled vastanutest keelaks e-sigareti kaugmüügi.