Suur ehitusfirma sai buumi ajal hiigelkahjumi

Kümne Eesti suurima ehitusfirma hulka kuuluval Maru Ehitusel läks mullu ühe suure objektiga nihu. Foto: Eero Vabamaegi / PM/SCANPIX BALTICS

Ajal, mil linnad on kraanasid täis ja uusi maju aina kerkib, tuli kümne Eesti suurima ehitusfirma hulka kuuluval Maru Ehitusel vastu võtta pea 4 miljoni eurone kahjum.

Kuigi kõik Eesti olulisemad peatöövõtjad kurdavat metsiku konkurentsi, sisendhindade tõusu, ehitusmaterjali ja kroonilise töökäte puuduse üle, suutsid enamus neist oma käivet 2017. aastal suurendada ja korraliku kasumi teenida.

Erandina paistab silma Maru Ehitus, kelle tulud langesid ja kes lõpetas aasta 3,9 miljoni eurose kahjumiga, mis viis ka aktsiaseltsi omakapitali miinusesse. Firma juhatuse esimees Taimo Murer põhjendas hiigelkahjumit ühe ebaõnnestunud ehituslepinguga, kus «riskid realiseerusid oodatust suuremas mahus», mis tõi neile «ühekordsed erakorralised kulud».

Missuguse objektiga Maru Ehitus põrus ja mis seal täpselt valesti läks, Murer ei selgitanud. Postimehele teadaolevalt tekkisid ettevõttel probleemid Rotermanni kvartalis asuva Roseni tänava arendusega, kus Marul jäi tellijalt suur hulk raha saamata.

Maru sõlmis märkimisväärse mahuga lepingu Roseni korterelamu ja ärihoone ehitamiseks ning Metropoli hotelli laiendamiseks 2016. aasta suvel ettevõttega Landeste SPV OÜ. Viimase omanik on Äripäeva rikaste TOPis figureeriv kinnisvaraärimees Toonart Rääsk, kellele kuulub ka näiteks Rakvere Põhjakeskus. Postimehel ei õnnestunud meest kommentaarideks tabada.

Kuigi Murer ei kinnitanud, et hiigelkahjumi taga oli just Roseni arendus, tunnistas ta ehitusel ette tulnud raskusi. «Arvestades Roseni objekti mahtu ja keerukust on ka seal olnud projekteerimis- ja ehitusmeeskonnal palju ootamatusi ja lahendamist vajavaid küsimusi,» ütles ta, lisades kohe otsa, et samas on kõik tehtud saanud. Kuna 2017. aasta lõpus valmima pidanud objekt on tellijale veel üle andmata, ei soostunud Murer seda rohkem kommenteerima.

Samal objektil omanikujärelevalvet pakkunud Inseneribüroo Telora OÜ juht Tiit Kerem kinnitas samuti, et tellija ja ehitaja vahelised suhted polnud pilvitud. «Mis puudutab vaidlusi lepingute punktide üle, siis selle sisu me muidugi ei tea. Küll aga midagi taolist seal oli,» lisas ta.

Häid ja kohusetundlike inimesi napib

Küsimusele, kas tagasilöök on paisanud Maru Ehituse raskustesse, vastas Murer, et kui jätta kõrvale üks äpardunud projekt, oli nende kasumlikkus korralik. Firmajuht lisas, et ka hetkel töös olevad ehitusobjektid klapivad väga hästi sellega, mida Maru ehitada tahab ja oskab.

«Kokkuvõtlikult oli mullune aasta Maru Ehitusele palju tähelepanu nõudev ja tõesti otsapidi ka keeruline, kuid seda enamjaolt tingituna ühe üksiku objekti raames kerkinud küsimustega ja seega vaid ajutise iseloomuga,» rääkis Murer. Ta kordas veel, et kõik ülejäänud lepingud, samuti selle aasta tulemused on firma jaoks igati ootuspärased ja sisendavad optimismi. Omakapitali taastamiseks paneb omanik raha juurde, samuti loodetakse tänavu taas kasumis olla.

Tulevikus kavatseb ehitusfirma end taoliste riskide eest kaitsta läbi põhjalikuma ettevalmistustöö. See tähendab paremat tellija taustauuringut ja projekti läbi töötamist, samuti lepingukohustuste ja -õiguste tasakaalu viimist, selgitas Murer.

Ta kirjeldas ka laiemat olukorda ehitusturul. Murer leidis, et kuigi linnades ja tõmbekeskustes kerkib kraanasid nagu seeni pärast vihma, on seis vägagi keeruline. «Eesti majanduse maht on viimase kõrgpunkti – 2007. aasta – tipust möödunud ja see on kaasa toonud taaskord väga terava tööjõupuuduse nii ehitussektoris kui ka tegelikult kõikjal mujal,» ütles ta.

Kuna konkurents ehitusturul on kasvanud, kannatab Mureri sõnul tihtipeale ka ehituse kvaliteet. «Selle negatiivseid tulemusi näeme ilmselt alles tulevikus. Kahjuks leidub endiselt mitmesuguste projektide juures peatöövõtjaid, kes on valmis madala hinnataseme juures lepinguid sõlmides pakkuma lahendusi, mis toovad tellijale hiljem lisakulusid,» kirjeldas ta.

Kõige suurem probleem on aga töökäte puudus, mis tekitab omakorda probleeme tähtaegade täitmisega – «häid ja kohusetundlikke inimesi lihtsalt ei jätku igasse tarneahela osasse ning kui kuskil tekib mistahes põhjusel tõrge, vallandub koheselt ka doominoefekt, mis mõjutab nii tähtaegasid kui ka kvaliteeti.»

Halva üllatusena tõi ta välja veel USA ja Euroopa Liidu kaubandussõja tagajärjel kehtestatud imporditollid, mis tõstab Eestis ehitamise hinda. «Sellega peavad kõik turuosalised juba täna arvestama,» märkis ta.

Maru Ehitus AS

• Kuulub Maru ASi kontserni.
• Põhitegevusalaks on ehituse peatöövõtt, ehituse projektijuhtimine, mudelprojekteerimine (BIM), kinnisvaraarendus ja krundihange ja betoonitööd.
• Maru Ehitusel on tütarfirmad Soomes, Rootsis ja Lätis.
• Ettevõtte omanikud on 31,2 protsendiga võrdselt Ain Laiverik, Heiki Laiverik ja Andres Piiber.
• Maru Ehituse müügitulu oli mullu 53,6 miljonit eurot.

Kas Maru on üksik näide või ootab ehitussektorit kriis?

Vastab ehitusfirma Rand & Tuulberg omanik ja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimees Raivo Rand:

«Maruga juhtunu iseloomustab mingis mõttes üldist turuolukorda. Eestis on liiga palju peatöövõtjaid, kes on valmis liigseid riske võtma, et tööd saada. Seda tendentsi on märgata juba aastaid ja see jätkub.

Erasektori tellijad on täna väga agressiivsed. Kuigi nad ehitavad palju, aetakse taga minimaalset hinda ja minimaalset ehitusaega, mis paneb peatöövõtja surve alla. Me ise oleme püüdnud valida neid tellijaid, kellega me hästi läbi saame ja keda me usaldame.

Kui vaatame aga riigihankeid, siis suured tuntud ehitusfirmad neid enam ei võida. Kvalifitseerimistingimused on lastud madalaks. Ja ehitusfirmad, kel pole tihtipeale kogemust, võtavad liigselt riske. Selleks, et riigihange korralikult ellu viia, pead sa olema väga tugev.»