Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
/nginx/o/2018/08/08/11165564t1h978d.jpg)
- Kaja Kallase soov on Jüri Ratase valitsuse maksukaos lõpetada
- Oravate lubadustest võttis tuld ka peaministripartei Keskerakond
- Maksuekspert Lasse Lehise sõnul ei julge keegi enam maksutõusudest rääkidagi
Reformierakond läheb riigikogu valimistele sõnumiga vähendada alkoholiaktsiise ja kehtestada 500-eurone maksuvaba tulu kõigile Eesti inimestele. Sellele reageeris keskerakondlane, majandus- ja taristuminister Kadri Simson, kes ütles, et nemad kaaluvad hoopis kütuse- ja elektriaktsiisi langetamist.
Kuigi opositsioon on Jüri Ratase valitsuse maksupoliitikat kogu aeg meeleldi kritiseerinud, tuli Reformierakond välja kahe konkreetse maksumuudatusega, millel vähemalt ühel on küljes ka hinnasilt.
Oravapartei juhi Kaja Kallase sõnul on nende soov lõpetada praeguse valitsuse loodud maksukaos. Esimese asjana kavatsevad nad alkoholiaktsiisid tagasi keerata 2017. aasta jaanuari tasemele. Nii langeks näiteks õlleaktsiis 50 protsenti ja kange alkoholi aktsiis 13 protsenti.
Teine, veelgi tähelepanuväärsem idee on kehtestada lihtne maksusüsteem, kus igal inimesel on kasutada 500 eurot tulumaksuvaba miinimumi, pärast seda kehtib astmeteta tulumaks.
Kõigi lubadused löögi all
See tähendab, et kaoks praegune astmeline süsteem, kus 500-eurone maksusoodustus kehtib kuni 1200-eurost kuupalka saavale inimesele, pärast seda hakkab soodustus vähenema ja alates 2100 eurost kaob sootuks. Tavainimesele tähendaks see, et teda ei ähvardaks enam maksuameti kiri või veelgi enam, tulumaksu tagasinõue, kui tema tööandja juures märgitud maksuvaba tulu suurus peaks «liiga kõrgete» tulude tõttu lõhki minema.
Maksuvaba tulu tõstmine 500 euroni kõigile inimestele, sõltumata sellest, kas ta on rikas või vaene, oleks hirmkallis – 200 miljonit eurot. Kallas ei selgitanud ülemäära agaralt, kust Reformierakond selle jaoks raha võtaks. Ta ütles vaid, et praegune maksusüsteem on ebaõiglane ja arusaamatu ning on suurendanud varimajandust ja ümbrikupalkade maksmist. Kui maksusüsteem taas «õiglaseks» tehtaks, võiks inimeste maksumoraal suureneda ja riigieelarve tulud kasvaksid, lootis Kallas.
Seevastu Reformierakonna juhatuse liige, riigikogu liige Aivar Sõerd nimetas konkreetsemaid kohti, kust raha võiks tulla. Ta ütles esimese hooga, et nad lõpetaksid ametist lahkunud ettevõtlusministri Urve Palo algatatud riiklike üürimajade programmi, mille hind on suurusjärgus 60 miljonit eurot. Teisena ütleks oravad lahti Tallinna linnahalli renoveerimisest, kus riigi kulu on 40 miljonit.
Maksuvaba tulu tõstmine 500 euroni kõigile inimestele, sõltumata sellest, kas ta on rikas või vaene, oleks aga hirmkallis – 200 miljonit eurot.
Ülejäänud raha võiks Sõerdi arvates tulla alkoholiaktsiiside vähendamisest, riigibürokraatia kärpimisest ja üleüldse arusaadavamast maksusüsteemist, mis ergutaks majandust ja parandaks seeläbi maksude laekumist eelarvesse.
Kui aga paari aastaga peaks Eesti majandust tabama tagasilöök või kriis, siis kuidas saaks maksulaekumiste paranemisele loota?
«Majandus on tsükliline ja uued langused tulevad, sinna pole parata. Aga kriisi ajal on kõigi erakondade lubadused löögi all,» vastas Sõerd.
Ainult maksulangetused
Reformierakonna sammu peale võttis tuld ka Keskerakond. Peaministripartei üks võtmeliikmeid Kadri Simson tuli välja kahe lubadusega, mille rakendamist valimisvankri ette võiks kaaluda. Majandus- ja taristuministri sõnul peaks üle vaatama kehtivad kütuseaktsiisid ning vajadusel neid ka alandama. Sellest on kütusemüüjad ja transpordifirmad juba aastaid rääkinud. «Soovime langetada ka elektriaktsiisi,» märkis ta.
Eesti Maksumaksjate Liidu juht Lasse Lehis polnud aga oravapartei plaanidest sugugi üllatunud. Ta leidis, et maksuvaba tulu süsteemi muutmist ja alkoholiaktsiiside kaotamist hakkavad tõenäoliselt lubama ka kõik teised erakonnad.
«Erinevused võivad olla vaid katteallikates,» märkis Lehis. «Tundub, et keegi ei julge enam ühtegi maksutõusu lubada ja kõik libisevadki samale katteallikale. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et tuleb vältida kulude kasvu samas proportsioonis maksulaekumiste kasvuga.»
Reformierakondlaste juttu, et 200 miljoni eurose maksuaugu võiks täita majanduskasv ja parem maksulaekumine, peab maksuekspert tõenäoliseks.
Lehise sõnul on kõik poliitilised jõud juba käesoleva aasta alguses praeguse maksuvaba tulu süsteemi maha kandnud. «Inimesed ei osanud ilmutada piisavat tänulikkust, sest ka need, kes justkui võidavad, ei ole selles päris kindlad,» ei varjanud ta irooniat.
Keeruline maksuvaba tulu
Jüri Ratase valitsuse suurim maksusamm on maksuvaba tulu tõstmine 500 euroni. See tähendab, et kui inimese aastatulu on kuni 14 400 eurot ehk 1200 eurot kuus, siis on võimalik kasutada maksimaalset maksuvabastust, mis on 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus.
Kui aga inimese kuusissetulek on vahemikus 1200–2100 eurot (aastane tulu 14 400–25 200 eurot), siis hakkab maksuvaba tulu suurus 500 eurost vähenema ning mida lähemal on kuupalk 2100 eurole, seda väiksem on maksuvaba tulu.
Kolmas grupp on inimesed, kelle kuusissetulek on üle 2100 euro (aastas üle 25 200 euro) – neile tulumaksuvabastus ei rakendu.
Selline süsteem tähendab, et iga inimene peab oma palka ja muid sissetulekuid hoolikalt jälgima. Kuna süsteem on keeruline, leidub palju neid, kes seda ei tee.
Reformierakonna valimislubadus säilitaks küll 500-eurose maksuvaba tulu, kuid teeks seda kõigile, hoolimata sellest, kas inimene teenib 1000 eurot või 10 000 eurot kuus. See tähendab, et inimene, kes saab aastas ootamatut tulu, võiks kergemalt hingata.
Lennart Ruuda