Pärnu külje all pool aastat tegutsenud söögikoha omaniku sõnul pole nad seni saanud töötajate põuda omal nahal tunda, kuna teevad koos kaasomanikuga ära klienditeenindaja, nõudepesija ja vajadusel ka koka töö.
Väikese koha kohvikupidaja: tuleme väga hästi toime nii, et teeme ise ära orjatöö (8)
«Teate, asja võti ongi selles, et me rabame end ise siin lolliks,» räägib selle aasta veebruaris Pärnu külje all Sindis uksed avanud Kohvik Juliuse üks omanikest Monica Kask. «Nii ongi,» märgib ta.
Juba tegevuse algusest peale on 40. eluaastates Kask koos kaasomaniku Merle Pihhusega teadvustanud, et Sindi on võrdlemisi väike koht, kus töötajate leidmise võimalused on ühel või teisel viisil piiratud. «Me nii rikkad ei ole, et lumehelbekesi siia palgata,» sõnab ta, viidates noortele, kes lihtsalt ei ilmu kohale.
Nii hoiab Juliuse kohvikut igapäevaselt töös kolm töötajat. «Me tuleme väga hästi toime niimoodi, et oleme ise rakkes – teeme ise ära selle orjatöö – ja meil on üks imeline kokk, keda me hoiame kui kullatükki,» räägib Kask. Lisaks tegutseb samades ruumides ka üks pagar-kondiiter, kellega koos kohvikupidajad ruume üürivad.
«See toimimine ongi niimoodi, et siis toimib, kui ise panustad. Siin prouat mängida ei saa,» tõdeb ettevõtja.
Kokk, kes polnud kuni selle suveni kümme aastat suvel puhata saanud, oli nõus kevadel nende juurde tööle tulema seetõttu, et sel suvel saab ta igal suvekuul nädala ka puhata.
«See on tema jaoks kohutavalt suur asi,» kirjeldab kohvikupidaja. Kevadel kokka otsides kandideeris neile ka mitmeid inimesi, kellel olid küll kokapaberid olemas, kuid kes kokana ei töötanud.
Oma töötunde ei ole Kask seni tahtnud kokku lugeda. «Me tuleme hommikul kella kaheksast siia. Tore on, kui õhtul kella kuuest ukse kinni saame,» ütleb ta. Mõnevõrra leevendab olukorda see, et suvisel ajal (kui kokk just puhkusel ei ole) on nad kaasomanikuga päevad pooleks jaganud. «See toimimine ongi niimoodi, et siis toimib, kui ise panustad. Siin prouat mängida ei saa,» tõdeb ettevõtja.
Kohviku rajasid Monica Kask ja Merle Pihhus töötukassa alustava ettevõtja toetuse abil. Ka on ettevõtjad juba endile teadvustanud, et neil pole mõtet suuremaks kasvada, nagu on ka nende käibevoogu raske tänasest tasemest kõrgemale viia. «Kuu lõpus jääme me plussi,» kinnitab Kask.
Erinevalt populaarsetest suvekohvikutest ja –restoranidest on suvi Sindi söögikohale pigem vaikne aeg. «Meil kevadel ja talvel oli rohkem rahvast,» räägib kohvikupidaja. Ta lisab, et näha on ka, et osad nende püsikliendid puhkavad praegu. Samas tunnetavad ettevõtjad, et kohalikud inimesed ja kogukond hoiavad neid väga.
«Eesmärk oli pakkuda väikeses kohas head toitu. Meil käivad inimesed lõuna ajal ka Pärnust, Paikuselt ja Torist, ostavad töökaaslastelegi süüa kaasa,» ütleb ettevõtja. «Me naudime praegu kõike head, mida see [koht] pakub. Minu meelest on tohutult võluv olla sellise väikese koha pidaja,» ütleb ettevõtja, kes hetkel vaatab veel optimistlikult tulevikku.
Postimees kirjutas täna söögikohtadest, keda kimbutav töötajate puudus on niivõrd kriitilise piirini jõudnud, et isegi populaarsed söögikohad (näiteks Laulasmaa kohvik ja Fellini kohvik Viljandis) on sunnitud uksi sulgema.
Üks võimalik lahendus on siin toitlustuskohtade maksukoormuse vähendamine ning sellesisulise ettepaneku kavatseb Eesti Hotellide ja Restoranide Liit sel sügisel pärast majutus- ja toitlustussektori maksu-uuringu tulemuste selgumist ka otsustajatele teha.
Täna kehtib Eestis toitlustusasutuste 20-protsendiline käibemaks, soodsam 9-protsendiline maksumäär kehtib majutusasutusele. Lätis kehtib 21-protsendiline käibemaksumäär, kuid hiljuti tegi sealne rahandusministeerium ettepaneku alandada seda toidukohtadele 12 protsendile. Erinevate osapooltega arutatakse maksuerisuse kehtestamise võimalusi lõunanaabri juures sel nädalal.