Nii palju taimetoitluse populaarsusest: eestlaste isu liha järele vaid kasvab

Eestlased söövad järjest enam sealiha. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Värsked statistikaameti andmed näitavad, et eestlased tarbivad jätkuvalt enim sealiha, täpsemalt 40,7 kilo inimese kohta. Lisaks on kogu lihatarbimine viimase viie aastaga kasvanud ligi 15 protsenti. 

Eesti suuruselt teise seakasvataja ja lihatööstuse Atria Eesti juhatuse esimehe Olle Hormi sõnul on sealiha tarbimine vaatamata kohatisele sealihavastasele propagandale, sigade Aafrika katkule või lihast loobujate eeskujule endiselt lihaliikidest suurim. Viie aasta taguse ajaga võrreldes on sealiha tarbimine kasvanud tervelt viiendiku võrra.

Ka pikemas perspektiivis on sealiha tähtsus Eesti inimese toidulaual kasvatanud – kui viisteist aastat tagasi tarbis keskmine Eesti elanik 26,8 kilo aastas, siis mullu küündis see juba 40,7 kiloni aastas. Sealihale järgneb linnuliha, mida tarbiti 2017. aastal 25,8 kilo inimese kohta, veiseliha 12,6 kilo ning lamba- ja kitseliha ligi 0,5 kilo inimese kohta aastas.

Küll aga on lihatööstuse juhi sõnul muret tekitav tendents, mille arvelt eestlaste lihaisu kasvab. Nimelt on lihatarbimise kasv soodustanud importsealiha mahtude suurenemist. Samas kodumaise sealiha osakaalu tõstmiseks peaks muuhulgas suurenema ka sealiha kokkuostuhind. 

«Eesti inimesed on olnud ja jäävad sealihausku ka tulevikus, kuid meile lihatootjaile teeb muret sealiha kogutoodangu langus ja importliha võidukäik,» nendib Horm, kes leiab, et Eesti sealihatooted peaks ikka olema tehtud Eesti seast.

Siinseid seakasvatajaid on aga laastanud nii Aafrika seakatk kui ka madalad kokkuostuhinnad. «Paljud seakasvatajad lihtsalt loobusid ja panid uksed kinni, sest oli tõeline ellujäämiskursus, kuidas ots-otsaga kokku tulla,» räägib Horm. Kogutoodangu maht jäi 2017. aastal 38 400 tonni juurde.

Võrreldes seda viie aasta taguse näitajaga, on Eestis töödeldud sealiha toodangu langus tervelt 10 400 tonni ehk viiendiku võrra väiksem. Samas importsealiha osakaal on enam kui kahekordistunud. Kui 2017. aastal imporditi sealiha 33 500 tonni, siis 2002. aastal kõigest 14 900 tonni. 

Eestis oli möödunud aastal sealiha isevarustatuse tase 73 protsenti ehk et Eesti tootjad kasvatasid selle mahu vajaminevast sealihast. «Aastate jooksul on sigade hulk drastiliselt langenud ning Eesti kasvatajad vajavad reaalse nõudluse täitmiseks uut arenguhüpet, mille üheks eeltingimuseks on muuhulgas ka kokkuostu hinna tõus,» rõhutab Horm.

Ta toob näiteks, et kui 2007. aastal oli Eestis 379 000 siga, siis 2017. aastal jäi sigade arv 289 100 juurde. «Ma loodan, meie seakasvatajad suudavad olude kiuste hoida kohaliku seakasvatuse elus ja saame ühel päeval öelda, et jah, kogu meie vajaminev sealiha tuleb siit Eestist,» lisab Olle Horm.