Ryanairil on väga halvad ajad

Ryanairi Boeing 737-800. Foto: Paul Hanna / REUTERS

Iiri päritolu odavlennufirma, mis muutis kunagi Euroopa lennureisimise nägu, keskendudes võimalikult odavalt lendamisele, seisab nüüd silmitsi tõsiste majanduslike raskustega.

Töötajate streigid on sundinud Ryanairi jätma selle suve jooksul ära juba enam kui 700 lendu ning Prantsuse lennundusjuhtide streigid on sundinud omakorda ära jätma peaaegu 1500 lendu, millele lisandub üle 7000 edasilükatud lennu. Ryanairi tegevjuht Michael O'Leary, kes maadleb hetkel streikide tõttu ametiühingutega, seisab veel lisaks silmitsi ka kasvavate kütuse hindade ja aina suureneva pilootide puudusega.

Kahanevad kasumid, probleemid töötajatega ja üha kasvav reisijate poolne rahulolematus võivad teha lõpu Euroopa suurima lennufirma laienemisplaanidele ja anda hoobi nende tuntuks saanud ärimudelile, mis on läbi aastate kujunenud ääretult edukaks ja mida on hakanud kopeerima ka paljud teised lennufirmad. Pilootide nauppus ja silmapiiril terendavad puhkusehooaja streigid sundisid lennufirmat näiteks möödunud aasta lõpus esimest korda oma 32-aastase tegutsemisaja jooksul tunnustama ametiühinguid.

Vaatamata ametiühingute nõudmistele on Ryanair suhtunud oma töötajatesse siiani suhteliselt vaenulikult ja keeldunud tegemast igasuguseid järeleandmisi. Ettevõte otsustas eelmisel nädalal, et vähendab teisipäeval toimunud Iiri pilootide streigi pärast oma Dublini lennuparki talvehooajaks 20 protsendi võrra, eemaldades kuus lennukit ja jättes alles 24. Otsusele järgnes koondamiste laine, mille käigus kaotasid oma senise töökoha 100 pilooti ja 200 salongitöötajait.

Koondamist ootavatele Dublini töötajatele pakuti tööd Poola tütarettevõttes Ryanair Sun, kuid ettevõte otsus tõi kaasa ainult töötajate poolse pahameeletormi ja ametiühingud lubasid, et streikima hakkavad ka Saksamaa, Belgia, Hollandi ja Rootsi piloodid. Möödunud nädala teisipäeval toimunud 24 tunnise Iiri pilootide streigi käigus tühistati 16 lendu, mis mõjutas 2500 reisijat. Kolmapäeval ja neljapäeval läksid streigile Hispaania, Portugali, Belgia ja Itaalia salongitöötajad ning ära tuli jätta ligemale 600 lendu, mis mõjutas peaaegu 100 000 reisijat.

Iiri väljaande Independent.ie sõnul on kohalikud piloodid lubanud minna uuesti streigile 10. augustil, sest läbirääkimised ettevõtte ja ametiühingute vahel on jooksnud nende sõnul täielikult rappa. «Esimesest 24 tunni streigist on möönud 19 päeva ja ettevõtte juhtkond on selle aja jooksul nõustunud rääkima ainult kaks tundi,» ütles ametiühing Fórsa. Ryanairi esindajad on väidetavalt ametiühingule vastanud, et edaspidised kohtumised on «mõttetud.»

Ryanairi turundusdirektor Kenny Jacobs ütles aga Independentile, et ta on kutsunud Fórsat jutule mitmel korral, kuid viimased on kohtumisest alati keeldunud. «Tavaliselt nõustuvad ametiühingud peale neljandat streiki tööandjaga rääkima,» toonitas mees ja lisas, et järgmine streik mõjutab tõenäoliselt 3500 resijat ja ära võib jääda kuni 20 lendu.

Lennufirma on siiani väitnud, et nad maksavad pilootidele heldet palka ja ei kavatse mõeldamatute nõudmiste pärast ohustada oma ülimadalaid piletihindu, millel ettevõtte ärimudel baseerub. Firma postitas hiljuti oma kodulehele isegi pilootide palganumbrid. Ausad palgad või mitte, aga Ryanair peab mitmete analüütikute hinnangul lõpuks siiski mingisuguseid järeleandmisi tegema, sest esimese kvartaliga langes ettevõtte kasum ligemale 22 protsenti ja tööjõukulud tõusid 34 protsenti.

Tõõjõukulude järsk kasv tulenes ettevõtte enda sõnul aga paljuski pilootide palkade 20-protsendisest kasvust, lennutundide üheksa-protsendisest kasvust ning kolme-protsendisest üldisest palgatõusust. Üldisele kasumi langusele aitas ettevõtte sõnul kaasa ka nafta hind, mis kasvas möödunud aasta 50 dollarilt barreli kohta üle 80 dollarini barreli kohta. Ettevõtte aktsia on võrreldes möödunud aasta parima tulemusega langenud ligemale 34 protsenti.

Bernsteini analüütik Daniel Roeska ütles neljapäeval väljaandele CNN, et Ryanair on sunnitud varem või hiljem ametiühingutele järeleandmisi tegema, sest ettevõtte praegune suhtumine muudab ühingud tõenäoliselt ainult tugevamaks ja töötajate produktiivsus hakkab langema. See tähendab omakorda jätkuvat kulude tõusu ja aktsia hinna järkjärgulist langust. «Ma arvan, et töötajate streigid lähevad vähemalt lähitulevikus edasi ja see häirib ettevõtte tööd. Reisijad hakkavad üha rohkem muretsema, kas nende lend väljub õigel ajal või kas see üldse väljub,» ütles Roeska.

Vaatamata streikidele ei pea tõenäoliselt oma töökoha pärast muret tundma aga O'Leary, kes on juhtinud Ryanairi juba 1994. aastast saadik. Tema tööleping kehtib praeguse seisuga 2019. aasta lõuni, kuid seda ilmselt pikendatakse. Mees loobus möödunud aastal ligemale miljoni eurosest preemiast pärast seda, kui vead graafikutes viisid massiliste lendude tühistamsieni. Enamus investoritest ja analüütikutest peavad just O'Learyt Ryanairi senise edu allikaks.

Lennufirma käive kasvas selle aasta esimese kvartali jooksul võrreldes möödunud aasta sama perioodiga üheksa protsenti 2,1 miljardi euroni. Reisijate arv kasvas seitse protsenti 37,6 miljonini.