Mida teha petukõne kahtluse korral?

Õngitsuskõnede eesmärk on ohvrilt raha välja petta. Foto: Caro / Klaus Westermann / Caro / Klaus Westermann

Möödunud nädalal leidis laiemat kõlapinda juhtum, kus kõigi kohalike mobiilioperaatorite klientideni jõudsid nn petu- ehk õngitsuskõned eksootilise asukohaga Samoa riigist.

Telia jagab soovitusi, mida sarnaste petukõnede kahtluse korral teha.

«Paljude jaoks on Samoa ilmselt selline väikeriik, mida naljalt maakaardilt üles ei leia. Naljaga pooleks saab aga nüüd ilmselt väita, et tänu massilisele guugeldamisele ja lisainfo otsimisele on paljud eestlased paradiisisaare asukohast teadlikud ning osa ehk kavandab sinna ka puhkusereisi,» märkis Telia Eesti riskijuhtimise osakonna juht Andreas Meister.

Paraku sai Samoa eelmisel nädalal tuntuks hoopis tänu massilisele õngitsuskõnede lainele Eesti suunal.

Mis üldse iseloomustab õngitsuskõne? Õnneks on säärast tüüpi kõnesid üsna lihtne ära tunda:

• Kõnel on lühike kutsumise aeg, et kõne saaja sellele vastata ei jõuaks
• Tavaliselt helistatakse mitu korda, et kõne saajas uudishimu tekitada
• Helistaja number ei ole Eesti suunakoodiga

Taoliste kõnede ainus eesmärk on meelitada kõne saanud isikuid tagasi helistama, et neile seejärel siis vastav teenustasu arve esitada. Seejuures on pahatihti tegu eritasulise numbriga, millel on tavapärasest kõrgem tariif ning mille tõttu on ka tagasihelistajale esitatav arve kopsakam. Samoa kõnede puhul polnud siiski tegu eritasulise numbriga.

Kuidas aga kaitsta end soovimatute teenustasudega arvete eest? «Kõige lihtsam ja tõhusam viis on sellistele kõnedele mitte vastata ning teavitada võimalikust õngitsuskõnest oma sideoperaatorit. Lisaks on võimalik tüütav number oma telefonis blokeerida. Nutitelefonides saab seda üsna kiirelt ja mugavalt teha rakenduse Telefon seadete alt,» soovitas Meister.

Juhul kui jõudsid Eestis asudes õngitsuskõnele vastata, siis sellest tingitult mingit täiendavat teenustasu arvele ei lisandu, ehk Eestis olles on kõikidele kõnedele vastamine tasuta.