Juhtimiskonsultant: saadiku palga ja tööaja vähendamisega riigikogu ei tugevda

Juhtimiskonsultant Mait Raava. Foto: PEETER LANGOVITS / PM/SCANPIX

Juhtimiskonsultant Mait Raava hinnangul on Margus Tsahkna püstitatud nõrga riigikogu probleem ülimalt aktuaalne, kuid seda ei lahenda tööaja ja palga vähendamisega.

Riigikogu liige Margus Tsahkna pakkus tänases Postimehes välja Riigikogu reformimise kava. Kokkuvõtvalt soovitab Tsahkna vähendada riigikogu liikmete tööaega ja palka, tõsta nõunike abil riigikogu kompetentsi, tagada erakondade väiksem ja võrdsem rahastamine riigieelarvest ning muuta üleriigilised valimisnimekirjad avatuks.

Juhtimiskonsultant Mait Raava hinnangul on Margus Tsahkna püstitatud nõrga riigikogu probleem on õige ja ülimalt aktuaalne. "Täpsemalt muretseb ta selle üle, et valdkondade asjatundjad ei soovi oma aega, teadmisi ja kogemusi riigi tuleviku hüvanguks rakendada. Kahtlemata väärib Margus Tsahkna suurt tunnustust selle probleemi ülestõstmise eest, kuna praeguse olukorra jätkumine ja süvenemine ainult nõrgendab Eesti riiki," märkis Raava. 

Raava lisas, et Tsahkna arvates on nõrga riigikogu põhjusteks erakondade tagatubade valimisnimekirjas soodsate kohtade nimel diilitamine ehk tagatubade manipulatsioone võimaldavad üleriigilised suletud nimekirjad, riigikogu liikmete vähenenud võimekus ise eelnõusid menetleda ja seetõttu sõltuvus erakondade tagatubadest ja ebavõrdses konkurentsiolukorras erakonnad tänu proportsionaalsetele riigieelarvelistele eraldistele. "Kõiges selles saab temaga ainult nõustuda," nentis Raava. "Nagu ka tema pakutud lahendustega maksta kõigile riigikogu esindatud erakondadele võrdselt ja muuta üleriigilised nimekirjad avatuks. Selles osas on tema argumendid ilmsed ja veenvad ning lahendused vajalikult radikaalsed."

Kuid paraku ei saa Raava sõnul Tshaknaga nõustuda selles, et probleemiks on riigikogu liikmete tavapärast elu edasi elamist takistav töökorraldus ja töösse investeeritud ajaga mittevastavuses olev palgasüsteem. "Seetõttu pole ka asjakohased tema ettepanekud kehtestada kokkusurutumad töötsüklid ja töömahust sõltuv palk," ütles Raava. "Samuti ei saa nõustuda sellega, et personaalsed nõunikud lahendaksid riigikogu liikmete vähese kompetentsuse küsimuse. Nende küsimuste mõistmises jääb ta paraku liialt pinnapealseks."

Raava hinnangul peab selleks, et riigikogu liige suudaks vastutada Eesti elu korraldamise ja ühise hüvangu eest, peab ta töötama  täiskoormusega ja intensiivselt ning täiendama ennast pidevalt oma valdkonnas ja õigusloomes. "Ühe nõuniku palkamisel ei ole mõtet, kuna riigikogu liige peab kaasama mitmeid ja mitmeid eksperte ja meeskondi," lausus juhtimisekspert. "Selleks, et riigikogu liige juhiks ise protsesse, peab tal endal olema tugev valdkonnakompetents ja elementaarne õiguskompetents. Lisaks peab ta olema liider, kes mõistab valdkonna trende, kel on ambitsioonikas visioon valdkonna arengust ja kes köidab järgijaid seda ellu viima."

Ainult sellise kompetentsusega riigikogu liikmel on Raava kinnitusel vajalik autoriteet ekspertide kaasamiseks ühise hüvangu loomisel. Vastasel juhul ajavad eksperdid varjatult oma asja või lähevad konflikti, mida riigikogu liige kuidagi lahendada ei suuda. "On ilmselge, et sellisele riigikogu liikmele tuleb ka maksta palju - vähemalt seitse keskmist palka. See tõstaks hoobilt riigikogu liikme staatust ja usun, et väärikatest ja kompetentsetest kandideerijatest pole puudust," ütles Raava. 

Raava hinnangul ei tohi latti veelgi allapoole lasta, vaid viimane aeg on mõista, et nüüdisaja keerukas ja kiiresti muutuvas maailmas peab riigikogu liige oleme mitu korda võimekam ja kogenum keskmisest inimesest ning ka tasustatud vastavalt mitu korda paremini. "Ilma sellest peamisest arusaamiseta ei muutu riigikogu mitte kunagi tugevaks," nentis Raava.