/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/03/09/6424781t1h7549.jpg)
Eleringi hallatava gaasi päritolutunnistuste registri andmeil toodeti Eestis teises kvartalis kokku 8082 megavatt-tundi biometaani ehk rohegaasi, mis tarbiti ära transpordisektoris.
Vaata, kui palju kasutasid Eesti autod ja bussid kolme kuuga rohegaasi (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kodumaise rohegaasi tootmine algas tänavu aprillis. Kui esimesel kuul oli Eestis toodetud biometaani kogus 353 megavatt-tundi, siis maikuus ulatus vastav näitaja juba 2642 ning juunis 5087 megavatt-tunnini. Registri andmeil toodeti kolme kuu jooksul 7941 megavatt-tundi biometaani reoveesettest ja 141 megavatt-tundi toodeti loomsest sõnnikust ja biomassist, teatas Elering.
Eestis toodavad biometaani praegu kaks tehast – Kundas asuv Rohegaas OÜ ning juunis käivitunud Viljandimaal Põhja-Sakala vallas paiknev Biometaan OÜ.
Biometaan ehk rohegaas on maagaasi kvaliteedinõuetele vastav gaasilises olekus aine, mida toodetakse biolagunevatest jäätmetest, reoveest ja reoveesettest, põllumajandusliku päritoluga jäätmetest ning erinevat päritolu biomassist.
Gaasi päritolutunnistus elektrooniline dokument, mille Elering väljastab tootjale tema taotluse alusel ja mis tõendab, et tootja on Eestis tootnud biometaani. Üks päritolutunnistus väljastatakse ühe megavatt-tunni biometaani kohta ning tunnistuse kehtivusaeg on 12 kuud. Gaasi päritolutunnistuste register on mõeldud gaasi päritolu tõendamiseks lõpptarbijale.
Biometaani tarbimise ja tootmise hoogustamiseks maksab riik tarbitud biometaani koguse eest tootjatele toetust, samuti toetatakse vastavate ehk surugaasi tanklate rajamist. Praegu tegutseb Eestis kümme surugaasi (CNG) tanklat, samas on Keskkonnainvesteeringute Keskus toetanud 15 surugaasi tankla rajamist, mille tulemusel saavad vajaliku taristuga kaetud pea kõik Eesti regioonid.