/nginx/o/2011/07/22/679666t1hcacd.jpg)
Kreeka kodanike finantsiline valu on kaks korda suurem, kui Iirimaal ja Portugalis. Ühtlasi kasvab mure, et võlausaldajate poolt kehtestatud drastiline kasinusprogramm võib euroala nõrgima majanduse hävitada.
Kreeka valu teistest «paketimaadest» poole suurem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Financial Timesi uuring näitab, et Kreekas tänavuseks plaanitud maksukergitused ja kulukärped võrduvad ligikaudu 14 protsendiga keskmise kreeklase puhaspalgast – mis teeb 5600 eurot iga majapidamise kohta.
Kahe ülejäänud rahvusvaheliste abipakettide peal oleva riigi, Portugali ja Iirimaa kasinuskavade mõju on kaks korda väiksem. Hispaania kodanike kannatusi ületavad kreeklaste omad aga ligi kolmekordselt.
Numbrid näitavad, millise dilemmaga seisavad silmitsi Kreeka rahvusvahelised kreeditorid, kes peavad leidma tasakaalu olukorras, kus ühelt poolt valitseb vajadus reformide järele, teiselt poolt võib aga Kreeka majandus liiga suurte kärbete käes hinge heita.
Ühtlasi aitavad andmed mõista, milliste väljakutsetega peab rinda pistma Kreeka valitsus, mis üritab rakendada järjest uusi kasinusmeetmeid keset reformide vastaseid streike ja vägivaldseid meeleavaldusi.
Peaministril George Papandreoul seiasb neljapäeval ees lahing parlamendis, kus tuleb saada heakskiit järjekordsele valusale kasinusmeetmete komplektile – et kindlustada rahvusvaheliste kreeditoride allkiri 8 miljardi eurosele abiraha ülekandele.
Ilma nimetatud summata lõpeb avaliku sektori töötajate palgafondis raha paari nädalaga.
Paljud kahtlevad sügavalt, kas Kreeka suudab rakendada täies mahus 24,6 miljardi eurose täiendava kärpekava. Kuid isegi kui valitsus tuleks toime vaid poolega sellest, kaotaks keskmine majapidamine oma sissetulekutest 11 protsenti ehk 4500 eurot.
Ka siis oleks Kreeka pakett valusam, kui Iiri oma kõige rängemal ehk 2009. aastal, mil sealsed majapidamised jäid keskmiselt ilma 4800 eurost ehk 9 protsendist sissetulekutest.
Puhaspalga all mõeldakse kõiki sissetulekuid (palgatulu, pensionid), millest on maha arvatud otsesed maksud ja sotsiaalmaksed.
Copyright The Financial Times Limited 2011.