Euroopa Komisjon avaldas esimese Euroopa Liidu konkurentsivõime raporti, mis käsitleb nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide majanduste konkurentsivõimet ja muutusi selles, vahendab finantsuudiste blogi Finantsvaade.ee.
Raport: Eesti on ELi üks ettevõtjasõbralikumaid riike
Raport kinnitab oodatult suuri erisusi ühelt poolt Lääne- ja Põhja-Euroopa ja teisalt Lõuna- ja Ida-Euroopa riikide majanduste konkurentsivõimes. Uue loodud monitoorimisraamistiku kolm peamist valdkonda on tööjõu produktiivsus, innovatsioon majanduses ja bürokraatia mõju ettevõtluskeskkonnale.
Vaieldamatult parim on olukord tööjõu produktiivsusega töötleva tööstuse sektoris Iirimaal, samuti on konkurentsivõimelised Holland ja Austria. Produktiivsus on kehv Lätis, Leedus, Bulgaarias ja Rumeenias.
Kui pikaajaliselt mõjutab konkurentsivõimet eelkõige riikide majanduspoliitika, siis lühiajaliselt on Euroopa Liidu konkurentsivõime muutunud peamiselt euro vahetuskursi muutusest Liidu peamiste kaubanduspartnerite valuutade suhtes.
Näiteks aastatel 2000-2007 vähenes Euroopa Liidu konkurentsivõime tootmise kulusid arvesse võttes rohkem kui 25 protsenti ja seda suuresti euro vahetuskursi tugevnemise tõttu teiste valuutade suhtes.
Innovatsiooni osas kiidab komisjoni raport eelkõige Saksamaad ja Luksemburgi, kus innovatiivsete ettevõtete osakaal kogu ettevõtetest on üle 60 protsendi. Skaala teises otsas on Läti, Ungari ja Poola, kus innovatiivsete ettevõtete osakaal jääb alla ühe kolmandiku.
Nii-öelda võitluses bürokraatia vastu on Euroopa Liidul eesmärk vähendada bürokraatiat nii oma liikmesriikides kui ka Liidu tasandil tervikuna ning seeläbi tõsta konkurentisvõimet.
Kõige kehvem on olukord Itaalias, Portugalis, Kreekas ja Ungaris, kus bürokraatia loob tõsiseid takistusi ettevõtluse sujuvusele. Kõige ettevõtjasõbralikumad on Eesti, Taani ja Soome.
Eesti konkurentsipositsioon Euroopa Liidu kontekstis on kokkuvõtlikult välja toodud Finantsvaade.ee saidil avaldatud graafikus.
Sellest ilmneb, et Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on Eesti esirinnas paljuski ainult ettevõtluskeskkonna kategoorias, mahajäämus on aga nii töötleva tööstuse energiakasutuse jätkusuutlikuse kui ka selle sektori uuendusmeelsuse (innovatsiooni rakendamise) ja konkurentsivõime (tööjõu produktiivsus) osas.