Mida teha, et potipuud ja konteinertaimed talve üle elaksid?

Elupuu. Foto: Peeter Langovits

Potti istutatud puid või mitmeaastasi taimi ohustab talvel kõige rohkem läbikülmumine ja ära kuivamine.

Taimede suremise vältimiseks soovitas aianduskeskus Hansaplant puukooli tootmisjuht Mihkel Saar istutada taimed võimalikult suurde potti, vajadusel neid talvel kasta ning poti ümber lund kuhjata või ka pakasekaitsekangast mässida. Püsikud võib ühe võimalusena ka külma keldrisse talvituma viia.

Saar selgitas, et potipuu või konteinertaime puhul oleneb talve üleelamine sellest, mis taimega on tegu. «Kui on mõni talvekindlam taim, siis pole vaja suurt midagi ette võtta, aga ega neid, mis vapralt, ilma muretsemata seal potis vastu peavad, väga palju pole. Sageli jäävad meie kliimas paljud taimed piiripealseks. Üks aasta võib hästi minna ja teine aasta võib halvasti minna ja mõni asi on selline, millega läheb iga aasta halvasti,» selgitas ta. Kaks puud, mis Eesti talves päris hästi potis vastu peavad, on elupuu ja mägimänd.

Oht ära kuivada

Kõige rohkem võib tekkida probleeme neil inimestel, kes pole raatsinud taimele suurt kasti või potti soetada. Kui pott on puule liiga väike, kuivab too mingil hetkel lihtsalt läbi. «Varakevadisel ajal võib väiksem pott kuivale jääda ja tegelikult tuleb teda poole talve peal kastma hakata. Suurema potiga on see oht väiksem. Suuremas potis on taimel niiskusrežiim ühtlasem kui väikeses potis ja seetõttu peab ta paremini vastu,» selgitas Saar.

Kui aga keegi peaks praegu avastama, et potipuu või konteinertaim on liialt väikeses potis, võib selle julgelt ka praegu suuremasse ümber istutada. «Potitaimel ei saa juurestik ümberistutamisel haiget, selles mõttes võib neid igal ajal istutada – nii kaua kui muld on pehme. Oktoober veel kindlasti, miks mitte ka november,» rääkis tootmisjuht.

Mida teha krõbeda külma korral?

«Kui teil on näiteks roos istutatud sinna sisse, siis on ainult kaks varianti, kas pott viia talveks keldrisse või kaevata maa sisse ja katta nagu tavalist roosi,» kirjeldas mees ning lisas, et roosi võib maa sisse istutada ka koos kasvatuspotiga.

Mitmeaastase taime tuppa viimine ei ole aedniku sõnul mingi variant – see on taimele kindel surm. «Need õuetaimed tahavad ikkagi talvel külma saada, ehk puhkeperioodi. Tuba selleks kindlasti ei sobi, sobib vaid jahe kelder. Ei sobi ka pluss 15-kraadine kelder, nii nagu paljudes kohtades on. Me räägime ikkagi 2-3 kraadisest temperatuurist,» möönis Saar ning lisas, et keldripimedusest pole taimele hullu midagi.

Kui aga taim jääb lihtsalt potiga õue, tasub lumise talve korral poti ümber lund kuhjata. Lumi hoiab ära suurema juurtekuivamise. Kui aga lund ei ole ja õhutemperatuur läheb väga madalale, ehk alla 20 külmakraadi, ja tekib kartus, et potitaimega võib midagi juhtuda, siis võib poti ümber ka pakasekaitsekangast mässida. «See hoiab ära juurte külmumist,» selgitas Saar.

«Miinus 15 kraadi – see pole mingi külm, selle taluvad kõik taimed ära, selle pärast ei maksa üldse muretseda. Iseenesest kastidesse istutamise mõte ongi selles, et talvel oleks ka midagi näha. Aga väikese riskiga tuleb meie kliimas ikkagi arvestada, et midagi võib välja minna. Tuleb valida sellised tugevamad taimed,» lisas ta.

«Kõige rohkem kasvatatakse meil konteinerites suvelilli. Nendega pole üldse muret, et nagunii visatakse need minema, ja inimene ei põe. Aga püsivaid asju kasvatatakse suhteliselt vähe, võiks rohkem kasvatada. Kardetakse seda talvitumise momenti paljuski ja teiseks ei raatsita suuremaid kaste või potte osta. Püsivad asjad tahavad ikkagi selliseid suuremaid ja tõsisemaid kaste saada ja need maksavad ka rohkem, kui väiksed potikesed,» rääkis Saar.

Kui taim on saanud kahjustada

Küsimuse peale, mida teha siis, kui potipuu on saanud talvel kahjustada, ütles Hansaplanti tootmisjuht, et siis tuleb see taim kiiremas korras ära visata. Mehe sõnul on väga nukker vaadata, kui mõne noobli hotelli või asutuse juures on kastmata jäänud elupuud pruuniks läinud ja siis oodatakse pool suve, et äkki ta läheb uuesti roheliseks. «Ega ikka ei lähe küll. Kui taim on ikka kannatada saanud, surma saanud, siis tal ei ole enam mingit dekoratiivset väärtust ja tasub ta ikkagi välja vahetada,» möönis Saar.

Osaliselt kuivanud puu puhul tuleks vaadata, kas lõikamisega saab taime olukorda niivõrd palju parandada, et puu jääks pärast esteetiliselt nauditav. «Aga reeglina kasutatakse potitaimi väga käidavates ja heades kohtades ning siis pole haigeid ja poolpõduraid taimi küll mõtet sellises kohas hoida,» ütles ta.

Kui aga aiapidajal on võimalik kahjustada saanud, ent veidigi elujõuline taim panna aianurka taastuma, siis tuleks ta potist välja võtta ja sinna istutada. «Ja eks selline potis kasvatamine ongi tegelikult ajutine nähtus – ta pole igavene. Ega ükski puu ei suuda selles potis lõputult kasvada. Toalilledega on samamoodi. Kõik toalilled me sisuliselt viskame ju lõpuks ära. Sama lugu on ka nende potis kasvavate õuetaimedega. Tal on teatud eluiga, ja ta tuleb lõpuks panna kas suuremasse potti või aeda või lõpuks ka ära visata. See on paratamatu, ja sellega tuleb lihtsalt arvestada,» nentis Saar.