Partsi ministeerium loodab poole võrra kärpida taastuvenergia tasu
18. oktoober 2011, 08:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandusministeerium käis välja seaduseelnõu, kärpimaks taastuvenergia tasusid. Ühtlasi seab see lae taastuvenergia tootmisele nii, et uutele suurtele projektidele enam ruumi poleks.
Tänavu on taastuvenergiatasu 0,73 eurosenti kilovatt-tunni kohta ning tuleval aastal veelgi suurem. Ministeerium aga loodab, et kui kärpeplaan teostub, siis saab juba 2013. aastal taastuvenergia tasu olema poole madalam.
Praegu toetab elektritarbija puidust, veest või tuulest toodetud elektrit otsetoetusega, mille suuruseks on 5,4 eurosenti kilovatt-tunni kohta. Subsiidiumiks kuluv raha kogutakse sõna otseses mõttes elektritarbijailt. Tänavu kaheksa kuuga on ettevõtjad saanud toetust 32 miljonit eurot.
Majandusministeeriumi kava seab toetuse saamise sõltuvusse börsihinnast. Sarnase kavaga tuli Juhan Partsi ministeerium välja juba mullu, kuid selle kukutas läbi valitsuspartner Reformierakond.
Kärpeplaan pakub, et toetuse määr sõltub börsihinnast. Tootjad on jagatud nelja rühma: hüdrojaamade ning Tallinna, Tartu ja Pärnu koostootmisjaamade toetuse määr oleks 7,4 eurosenti, millest on lahutatud börsihind.
Tuulegeneraatorite toetuse määr oleks suurem – 8,6 eurosenti miinus börsihind. Narva Elektrijaamade toetus oleks 5,2 senti miinus börsihind.
Kui eilne börsihind oli Eestis 47,12 eurot megavatt-tunni eest, siis see oleks tähendanud, et Eesti Energia Narva jaam oleks saanud 0,5 senti, Fortumi ja Dalkia jaamad 2,7 ja tuuleparkide omanikud 3,9 senti iga kilovatt-tunni eest. See on märkimisväärselt madalam kui praegune toetusskeem.
Ministeerium loodab, et eelnõu jõuab uue aasta algul riigikokku. Jõustuma peaks kärbe 2013. aasta alguses koos elektribörsi täieliku avamisega.
Mullu pakkus ministeerium, et uus toetuse määr saab olema 6,4 eurosenti, millest on lahutatud börsihind. Seega on Partsi pakkumus taastuvenergia tootjaile oluliselt heldem.
Teine suur muudatus, mille majandusministeerium teha tahab, on taastuvenergia tootmisele üldise lae seadmine. Tänavu kaheksa kuuga on riigis toodetud 800 GWh taastuvelektrit, uus kava seab aga piiriks, et aastas saab toetust kuni 1200 GWh taastuvenergiat. See tähendab, et kui tööle hakkab ka Eesti Energia uus tuulepark Narvas, siis on aastane tootmiskogus täis ja uutele projektidele enam ruumi pole.
Majandusministeeriumi hinnangul on senised toetused olnud sedavõrd helded, et Eesti taastuvenergia kasutamise kohustuse täitmiseks on vajalikud tootmisvõimsused juba ehitatud. Eesti kohustus on aastal 2020 veerand energiast kasutada taastuvaist allikaist. Seega juba niigi kalli elektri veelgi kallimaks ajavaid taastuvenergia jaamu pole riigil rohkem vaja.
Seaduseelnõus on küll pügal, mis lubab valitsusel toetuse lage suurendada. Aga seda vaid juhul, kui elektritarbimine peaks riigis mingil põhjusel prognoositust kiiremini kasvama.
Pole ilmselt keeruline arvata, et rahastajate survel hakkab Reformierakond ka seekord vastu sõdima taastuvenergia tasude kärpele, kuid vähemalt koalitsioonileppes on «oravad» sellega nõustunud.
Suur risk peitub ka selles, et kui ministeeriumi ja tootjate läbirääkimised liiva jooksevad, siis võib mõni ettevõte Eesti riigi kohtusse kaevata ja nõuda õigustatud ootuse põhimõttest lähtuvalt seniste toetuste säilitamist.
Odava energia aeg on möödas
Euroopa Komisjonist lekkinud analüüs näitab, et taastuvenergia arendamine kasvatab kiiresti elektrihinda.
Financial Times kirjutas, et komisjonist lekkinud 112-leheküljeline raport vaeb mitmeid meetmeid fossiilkütuste nagu kivisöe asendamiseks puhtamate energiaallikatega ning kinnitab, et kõik stsenaariumid osutavad tuuleparkide juhtivale rollile. Selle osakaal energiatööstuses aastaks 2050 peaks ületama nii kivisöe kui tuumaenergia.
Nimetatud aastaks võivad tuulefarmid anda kuni 49 protsenti Euroopa Liidu elektrist, ütleb raport, praegu tuleb kõigest 5 protsenti tuulest. Majapidamiste ja ettevõtete keskmised elektrihinnad tõuseksid iga stsenaariumi puhul «tugevalt aastateni 2020–2030», kusjuures kõige kõrgemad oleksid hinnad pärast aastat 2030, kui taastuvad energiaallikad nagu tuule- ja päikeseenergia haaraksid energiatootmisest suurema osa.
Nii näiteks kerkiksid majapidamiste keskmised elektrihinnad sellisel juhul aastaks 2050 enam kui 100 protsendi võrra. Samas tõuseksid hinnad üksnes 43 protsenti, kui tuumaenergiat ja süsinikuenergia salvestamist kasutataks rohkem.
Eleringi juhi Taavi Veskimäe sõnul on odava elektri aeg jäädavalt möödas. Veskimägi märkis, et Euroopa peab leidma tasakaalu varustuskindluse, keskkonnakaitse ja majanduse konkurentsivõime vahel.
«Mis kasu oleks mitmekordselt ületatud «rohelisuse» saavutamisest, kui elektrihind on nii kallis, et tööstus kolib Euroopast ära,» kommenteeris Veskimägi.
Veskimägi märkis, et hinda tõstab ka Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamise poliitika. «Ei ole odavamat energiat kui säästetud energia,» tõdes Veskimägi.