Elektrihinna kallinemine on andnud löögi ka Eleringi kasumile

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi Foto: Mihkel Maripuu

Kuigi Eleringi äritulud kasvasid esimesel poolaastal mullusega võrreldes 3,7 miljonit, vähenes kasum 2,3 miljoni võrra. Põhjuseks toob võrguettevõte elektri võrgutasude alandamise ja elektri börsihinna kallinemise.

Eleringi äritulud olid esimesel poolaastal 71,4 miljonit eurot, ärikasum 17,9 miljonit eurot ja puhaskasum 7,1 miljonit eurot. Sellest hoolimata vähenes võrguettevõtte kasum mullu sama perioodiga võrreldes 2,3 miljoni võrra.

Elering ise põhjendab seda elektri võrgutasude alandamisega 7,6 protsendi ulatuses peale eelmise aasta teiste kvartali lõppu. Samuti mõjutas kasumlikkust kaoelektri märgatav hinnatõus seoses elektri börsihinna kallinemisega. 

Eleringi äritegevusest tingitud rahavoog oli esimesel poolaastal 39 miljonit. Seejuures investeeriti põhivarasse 45 miljonit, Euroopa Liidult saadi tagastamatut abi seitse miljonit eurot ning ülekoormustulu laekus 2,3 miljonit eurot, mistõttu investeeringute rahavoog oli kokku -35,6 miljonit eurot.

Rahavoog finantseerimisest oli kokku 241,4 miljonit eurot, koosnedes emiteeritud võlakirjadest summas 224,3 miljonit, aktsiakapitali laiendusest 40 miljoni ulatuses, amortiseeruvate pangalaenude tagasimaksetest summas 2,9 miljonit ning makstud dividendidest mahus 20 miljonit eurot.

Raha jääk suurenes seega 244,7 miljoni euro võrra, olles poolaasta lõpuks 326,7 miljonit eurot. Ebatavaliselt suur raha jääk oli tingitud vajadusest lunastada 12. juulil 2018 varasemad, 2011. aastal emiteeritud eurovõlakirjad mahus 235,4 miljonit eurot koos intressidega.

Eleringi bilansimaht ületas esmakordselt ühe miljardi euro piiri, olles juuni viimasel päeval 1171,9 miljonit eurot. Sellest moodustas omakapital 373,3 miljonit eurot ning kohustused 798,6 miljonit eurot.