/nginx/o/2011/10/17/795392t1h3b80.jpg)
Euroopa ettevõtted ja tarbijad seisavad silmitsi vähemalt kaks aastakümmet kestva elektrihindade tõusuga, selgub lekkinud raportist Euroopa Komisjoni rohelise energia eesmärkide kohta.
Euroliitu ootab 20 aastat elektrihindade tõusu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raport näeb ühtlasi ette tuulefarmide arvu tohutut kasvu, mis hindu veelgi kõrgemale lennutab.
112-leheküljeline raport vaeb mitmeid meetmeid fossiilkütuste nagu kivisöe asendamiseks puhtamate energiaallikatega ja kinnitab, et kõik stsenaariumid osutavad tuuleparkide juhtivale positsioonile bloki energiatööstuses aastaks 2050, ületades nii kivisöe kui tuumaenergia.
Nimetatud aastaks võivad tuulefarmid anda kuni 49 protsenti Euroopa Liidu elektrist, ütleb raport. Täna on vastav protsent 5.
Majapidamiste ja ettevõtete keskmised elektrihinnad tõuseksid iga stsenaariumi puhul «tugevalt aastateni 2020-2030», kusjuures kõige kõrgemad oleksid hinnad peale aastat 2030, kui taastuvad energiaallikad nagu tuule- ja päikeseeneriga haaraksid energiatootmisest suurema osa.
Nii näiteks kerkiksid majapidamiste keskmised elektrihinnad sellisel juhul aastaks 2050 enam kui 100 protsendi võrra. Samas tõuseksid hinnad üksnes 43 protsenti, kui tuumaenergiat ja süsinikuenergia salvestamist kasutataks rohkem.
Raport selgitab, et hinnarallis oleksid osaliselt süüdi investeeringud infrastruktuuri, kuid näib viitavat ka sellele, et tavalised elektrijaamad töötaksid tänasest väiksema koormusega, mistõttu neil tuleks investeerimiskulude katmiseks nõuda kõrgemat hinda.
Raport kujutab endast katset hinnata kulutusi, mis kaasnevad sellega, kui Euroopa Liidu liikmesriigid täidavad oma eesmärgid ja kärbivad kasvuhoonegaase 1990. aastate tasemelt 2050. aastaks vähemalt 80 protsendi võrra.
Raport valmistab ette komisjoni energiakava aastani 2050 (Energy Roadmap to 2050), mis peaks ilmuma käesoleva aasta lõpuks.
Hetkel annavad enam kui poole ELi energiast kivisüsi, gaas ja teised tavalised fossiilkütused. 28 protsenti tuleb tuumajaamadest, tuule- ja hüdroenergia annavad kokku 18 protsenti.
Viiest raportis uuritud stsenaariumist oleks kõige kallim variant, kus taastuvaid energiaallikaid kasutataks «maksimaalselt», kaasates «olulisel määral» Põhjamere tuuleparke, kontsentreeritud päikeseenergiat (kus koondatud päikesekiired tekitavad auru ja panevad käima turbiine) ning päikesepaneele.
Odavaim oleks «kombineeritud» variant, mille puhul aktsepteeritakse ärilistel kaalutlustel ka tuumaenergiat ja süsinikuenergia salvestamist.
Euroopa Komisjoni energiavoliniku Günther Oettingeri pressiesindaja ütles, et ei tohi lekkinud dokumente kommenteerida.
Copyright The Financial Times Limited 2011.