Sügis kihutab aednikku lume tulekuni üha takka

Niide ja maha langenud lehed tuleb murult enne lume saabumist kokku korjata. Kui lehed õnnestub kokku korjata kuivalt, saab neid edukalt kasutada ka multšiks ja külmakartlike taimede katmiseks. Foto: Scanpix/CORBIS

Et kevadel taipaks aed õigel ajal tärgata ning järgmisel suvel silmailu ja lõõgastavat elukeskkonda pakkuda, peab aednik olema töövalmis kogu sügise vältel.

Sügistööd tarbeaias

Taliõunad tuleks korjata kindlasti enne öökülma. Viljapuude alla kukkunud mädanenud viljad tuleb hävitada, mitte komposteerida. Ka lehed tuleks viljapuude alt kokku riisuda.
Rohket saaki kandnud viljapuud talvituvad paremini ja rõõmustavad järgmisel hooajal meid oma viljadega, kui nad on saanud piisavalt vett ning kui anname neile kõdusõnnikut või komposti.

Väetamine aitab taimedel valmistuda järgmise aasta kasvuks ning õiealgmete moodustamiseks. Kui kasutate poest ostetud sügisväetist, siis need graanulid võib rehaga mulla pealmise kihi sisse kobestada või kaevata võra alla augud ja puistata väetis aukudesse. Sobivaim väetamise aeg on alates augusti keskpaigast kuni septembri lõpuni. Tähtis on, et taimed omastaksid vajalikke toiteelemente enne kasvuperioodi lõppemist.

Vaarikaistandikust võib vanad oksad välja lõigata ja haiged oksad (varrepõletikuga ja kahjurite poolt kahjustatud oksad) ära põletada.

Köögiviljade maapealsed surnud osad võib komposti viia, istutusaladele võiks orgaanilist väetist laotada ja seejärel ümber kaevata. Peenrale võib oktoobris jätta vaid lehtkapsa, sest see taim talub külma hästi, hävitavalt mõjub talle hoopis sula ja külma vaheldumine.

Kui aeda saavad jalutama tulla metsloomad, võib alates novembrist puid ja põõsaid pritsida Plantskydiga. Vihmaste või ka sulailmade puhul hajub preparaadi lõhn kiiremini ja siis on vaja puid uuesti pritsida.

Luua Metsanduskooli pargispetsialisti Ivari Kandima sõnul kasutati möödunud talvel istikute kaitseks jäneste vastu diislikütuse sees immutatud riideribasid. Immutatud ribad haisesid tugevasti kogu talve kuni kevadeni välja ning näritud oksi ei tekkinud. Tänavu plaanitakse Luua puukoolis ka tüvede ümber diislikütuses immutatud riideribasid põimida, loodame, et tugev hais peletab eemale ka hiired, kes muidu lume all puukeste koort näriksid.

Kahjurputukate vastasesse võitlusesse on kaval meelitada linnud. Selleks pange talvel aeda lindude söögimajad ja alates märtsist riputage üles pesakaste. Linde toites ja neile häid pesitsustingimusi pakkudes saategi oma aeda kasulikud abilised. Puude koore alla talvituma pugevate putukate, näiteks vaksikute, tõrjeks võite tüvede ümber panna liimvöö, see püüab talvituma minevad kahjurid kinni.

Viinapuude oksad tuleb oktoobris tagasi lõigata ja vastu maad painutada. Kui maa on külmunud, siis peab taimed katma turba, lehtede või mullaga.

Oktoobris-novembris on soovitav koristada kasvuhoone. Kui suvel esines taimedel haigusi, tuleks pindasid puhastada desinfitseeriva vahendiga ja vahetada ka muld.
Kui olete sügistööd lõpetanud, puhastage kõik aiatööriistad ja viige nad hoiuruumi.

Muru hooldamine

Tavaliselt saab muru viimast korda niita oktoobri teises pooles – siis tuleb muru pinnalt kõik niitmisjäägid koristada ja koos maha langenud lehtedega komposteerida. Talveks ei tohi murule puude lehti jätta.

Hekid

Heki viimane pügamine peaks praeguseks juba tehtud olema, selleks on viimane aeg augusti lõpus. Hekkide istutamiseks on aga parim aeg septembri teine pool, sest siis jõuavad taimed kenasti juurduda ega vaja järgmisel kevadel hoolsat kastmist. Istutamiseks on soodsaim kasutada paljasjuurseid taimi, sest need on odavamad.

Rusikareegel: puude ja põõsaste istutamiseks on sobivaim aeg siis, kui lehed tulevad põõsastelt kergesti lahti.

Okaspuud

Kuiva suve ja vihmavaese sügise korral tuleb okaspuid enne talvitumist kasta. Okaspuude ja teiste igihaljaste puude ja põõsaste võras on sügiseti näha kuivanud oksi – need võib sealt välja lõigata.

Püramiidja, keraja või koonusja vormiga okaspuude võrad on soovitav enne lume tulekut kokku siduda, sest lühikese ajaga suures koguses maha sadav lumi võib vormist välja vajutada oksi või mis veel hullem, mõne oksa lausa murda.

Iluaed

Aeda langenud puulehed tuleb kokku riisuda – nendest saab valmistada komposti või kasutada multšiks. Kui teil on võimalik lehed kuivalt kokku riisuda, võite need panna hoiule näiteks tühja kasvuhoonesse ning külmade saabudes on teil siis kuivi lehti võimalik kasutada külmaõrnade taimede katmiseks. Aeglaselt lagunevaid tammelehti võib panna rododendronite alla.

Rooside katmine tuleb jätta aega, kui maa on juba külmunud (õues on 5-8 kraadi külma). Lühiajaline külm ei tee roosile halba. Kuid oktoobris tuleks rooside katmiseks varuda kuiva turvast või liiva ja mõelda ka kuuseokstele.

Kui külmad on saabunud, tuleb peenraroosid tagasi lõigata umbes 30 cm kõrguselt ja ümber varte kuhjata kuiva turvast või mulda. Püsivate külmade saabudes peab mullaga kaetud roosidele laduma kuuseoksad.

Roniroosid tuleb oktoobri teises pooles tagasi lõigata ja ettevaatlikult maha painutada. Kui maa on külmunud, siis võiks roniroosid katta kuiva turbaga.

Suureõieliste elulõngade varred tuleb samuti novembris tagasi lõigata ja taimed katta kuiva turbaga.

Hortensiatel on suve lõpus suured õisikud, neid on ilus vaadata nii sügisel kui ka talvel, kuid õisik kogub endale lund ja seetõttu võib lume raskuse all kogu oks murduda. Seega tuleks enne lume tulekut hortensiate õisikud maha lõigata. Kuna kõik hortensiad moodustavad õisikuid sama aasta noorel võrsel, tuleb kevadel lõigata hortensiate eelmise aasta võrsed tagasi esimese või teise pungani.

Kõrged kõrrelised nagu hiina siidpöörised, kamm-sooheinad, kastikud, partheinad ja sinihelmikad vajavad toestamist, et sügisesed tuuled ja talvised tormid neid maha ei murraks.

Sügisel tasuks puhmikutele kõrred ja lehed alles jätta, sest härmatisega kaetud või lumised õisikud on ka talvel ilusad, pealegi kaitsevad vanad lehed puhmikut külma ja niiskuse eest. Varte lõikamine on varakevadine töö, sest mõned kõrrelised alustavad kasvu õige vara ja hiljaks jäänud lõikamisega kahjustame juba noori tärganud võrseid.

Raske ja kiirgav lumi

Sügisel enne öökülmasid tuleb üles kaevata külmaõrnad lilled nagu daaliad, gladioolid, kannad, kriinumid. Nende taimede sibulad ja juurikad tuleb puhastada, kuivatada ja üle talve säilitada kuivas külmavabas ruumis.

Daaliate juurikad tuleb üles kaevata pärast esimest öökülma, kui lehed on juba mustunud. Varred tuleb umbes

15 cm kõrguselt maha lõigata ja juurikad tagurpidi kastidesse asetada, kus nad jahedas ruumis mõne nädala kuivavad. Pärast seda tuleb juurikad õiget pidi kasti laduda ja turba või koorepuruga katta. Hoiuruum peab olema jahe, kuid külmavaba.

Aiatiigis kasvav vesiroos tuleb samuti veest välja tõsta, suuremasse anumasse ümber tõsta ja keldrisse talvituma viia. Kui aiatiik on üle 60 cm sügav, siis võib vesiroosi jätta talvituma ka tiigivette.

Igihaljaste rododendronite võrad tuleks enne maapinna külmumist kokku siduda ja ümber taime peaks torkama tugikepid. Kui maapind on külmunud ja päike hakkab päeval eredalt kiirgama, on hea tugikeppide ümber sättida varjutuskangas.

Eelmise talve kogemusele toetudes soovitaks noorte puude ja põõsaste peenikesed oksad enne lume tulekut samuti lõdvalt vastu tüve siduda, sest taimi kattev sulalumi on väga raske ja võib rebida puukese külgokstest täiesti paljaks.

Värske kohev lumi on taimedele parim kate külma eest, kuid suur kogus lund, mis jääb puudele ja põõsastele katteks ning muutub sulailmaga raskeks, murrab oksi ja on taimele hoopis ohtlik.

Igihaljaste lehtedega kiviktaimla taimed, mõned põõsad (läiklehine mahoonia, pukspuud, rododendronid, iileksid) ja okaspuud (näiteks kanada kuuse vorm «Conica», ebaküpress jt) vajavad veebruaris-märtsis ereda päikese eest kaitset.

Ere päike soojendab lehe või okka pinda ja sealt aurub olemasolev vesi välja; külmunud mullast aga uut vett juurde ei tule ning seetõttu kuivavad lehed ja okkad ära.

Selle vältimiseks laotage kiviktaimla padjanditele peale kuuseoksi, kõrgemate põõsaste ja puude katmiseks aga hankige varjutuskangast.

Samuti jälgige, et koerad ei tõstaks jalga jäätunud okste juures. Aednikud soovitavad selle vältimiseks taime juurde torgata vaia – ehk hakkab koer oma häda tegema sellele vaiale.

Terrassid ja rõdud

Aiavaasidesse tuleks istutada suviste õitsejate asemel kanarbikud ja eerikad. Jälgige, et taimed saaksid piisavalt vett. Kui soovite, et kanarbik õitseks ka järgmisel aastal rikkalikult, peab varakevadel õisiku vana õitsemise ulatuses tagasi lõikama.

Oktoobris tuleb terrassidelt ära viia külmaõrnad inglitrompetid, viirpelargoonid, fuksiad jt. Taimed tuleb tagasi lõigata ja asetada jahedasse kohta talvituma.

Terrassidel ja aias kasutatud puitmööbel tuleks enne hoiukohta viimist õlitada.