:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/05/24/7861371t1h42cd.jpg)
Riigikogu maaelukomisjoni erakorralisel istungil osalenud maaeluminister Tarmo Tamme sõnul otsib ministeerium võimalusi leida Maaelu Edendamise Sihtasutusele lisaraha põuakahjude vähendamiseks.
Tamm otsib põuakahjude vähendamiseks lisaraha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me ei saa võidelda ilmaolude vastu, kuid teeme kõik, mis võimalik, et põllumees ei peaks põuast tingitud olude tõttu kannatama. Praegu otsime võimalusi leida Maaelu Edendamise Sihtasutusele lisavahendeid. Üheks võimaluseks oleks suurendada sihtasutuse omakapitali ning kasutada seda käibekapitali laenude väljastamiseks, et aidata põllumehi, kellel sügisel tekib probleeme käibevahenditega,» ütles Tamm pressiteate vahendusel.
«Samuti teeme koostööd Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga (PRIA), et põuast tekkinud probleemid toetuste nõuete täitmisel saaksid võimalikult põllumehesõbralikult lahendatud. Lisaks tuleb koostöös Keskkonnaametiga leida lahendus veekasutuspiirangute küsimuses,» ütles Tamm.
Kuigi Euroopa Komisjon pole praegu näinud ette võimalust eraldada põuaga seoses erakorralist toetust, said Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani, Poola ja Portugal Euroopa Komisjonilt erisuse rohestamise nõude ökokesa tootmispiirangu nõude asjus. See võimaldab ka neilt aladelt loomasööta varuda ja seeläbi loomasööda varumisbaasi laiendada.
Osaliselt aitavad praegust olukorda leevendada sel aastal suurenevad põllumajandustootjate otsetoetused. Eelmise aastaga võrreldes suurenevad otsetoetused ligikaudu 10 miljoni euro võrra ja kokku makstakse otsetoetustena välja 133,9 miljonit eurot. Lisaks jätkab valitsus oma lubaduse täitmist ja maksab ka sel aastal riigieelarvest täismahus ehk 18,4 miljonit eurot üleminekutoetusi.
Maaeluministeerium saatis eelmisel nädalal pankadele ja kokkuostjatele pöördumise palvega, et nad seoses erakorraliste ilmastikutingimustega põllumeeste olukorda ja lepingute täitmisse mõistlikult suhtuksid. Samuti paluti vastutulelikkust, kui põllumajandustootjad soovivad olemasolevate lepingutingimuste ülevaatamist.
Selle aasta kevad ja suvi on olnud erakordselt soe ja kuiv. Sademetevaene ilm on mõjutanud taimede kasvu üle Eesti. Ilmateenistuse andmetel oli keskmine sademete hulk selle aasta mais ligikaudu 60 protsenti väiksem võrreldes pikaajalise keskmisega. Samuti oli keskmine õhutemperatuur kõrgem kui tavaliselt ja päikesepaistelisi tunde tavapärasest kuni 48 protsenti rohkem.