/nginx/o/2011/10/13/791110t1hdc98.jpg)
Saksamaa surub kaaseurooplastele peale ELi lepete muutmist kahe järgmise aasta jooksul, tagamaks tihedamat intergatsiooni euroalas ja kehtestamaks eelarvedistsipliini.
Saksamaa tahab ELi lepete muutmise konverentsi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Berliin tahab, et lepingumuutuste kava pandaks kokku spetsiaalsel Euroopa Liidu liikmesriikide konverentsil, mis leiaks aset aastal 2012.
Üksikasjad käis Financial Timesile ja teistele ajalehtedele eile välja Saksa välisminister Guido Westerwelle.
Konverents peaks saama selge mandaadi ning esitama oma töö lõpptulemuse 2013. aasta keskpaigaks ehk ajaks, mil käivitub euroala permanentne 500 miljardi eurone stabiilsusmehhanism (ESM), ütles minister.
«Meil on vaja muudatusi leppes, et parandada ehitusvead [Euroopa] vundamendis,» ütles Westerwelle. «Euroopast tuleb teha stabiilsusliit. Kes iganes reegleid rikub, peab teadma, et teda ootavad tulevikus sanktsioonid: mitte üksnes paberil, vaid päriselt.»
Konverentsil tuleks arutada, kas eelarvedistsipliini jõustaja võiks olla Euroopa Kohus ning kas ametisse tuleks määrata ka euroala «stabiilsusvolinik», lisas ta. «Ilmselt on vaja mõlemat.»
Westerwelle katse ajakava kindlalt paika panna tuleneb Saksamaal juba käivitunud laiapõhjalisest debatist tihedama «eelarveliidu» vajalikkuse üle, mis toestaks eurot kui ühisraha ja täiendaks olemasolevat rahaliitu.
Nii kantsler Angela Merkel kui rahandusminister Wolfgang Schäuble on kõnelenud vajadusest kõpitseda euro huvides ELi aluslepinguid.
Ilmselt põrkub plaan vastu teiste liikmesriikide vastuseisu, mis kardavad poliitilist tagasilööki ja suhtuvad vaenulikult väljavaatesse anda otsustusvõime eelarvete osas Brüsselile üle.
Westerwelle tahab, et kõik 27 liikmesriiki osaleksid leppe koostamise protsessis – ka need 10, mis euroalasse ei kuulu. «Aga kui mõned riigid osaleda ei soovi, siis tuleks rahulduda valitsustevahelise kokkuleppega ja viia see hiljem lepetesse sisse,» lisas ta.
See viimane märkus käis ilmselt peamiselt Suurbritannia, Poola, Rootsi ja Taani pihta.
Eurot kasutava Iirimaa peaminister Enda Kenny hoiatas aga, et leppemuudatused sünnitaksid kahekihilise Euroopa.
Kenny väljendas ühtlasi iirlaste nimel muret, et suuremad liikmesriigid on eurokriisi edenedes üha rohkem domineerima hakanud.
«Kui keegi tahab muuta leppeid, isegi kui seda tehakse vaid euroala aitamiseks, on see kõigi 27 liikmesriigi asi, mitte ainult nende 17 asi, mis praegu euroalas on,» ütles ta Iiri parlamendile. «Me oleme kõik liidu liikmed ja ma ei tahaks näha olukorda, kus on kaks erinevat liikmete kategooriat.»
Mistahes muutus leppes läheks Irimaal referendumile, mis oleks aga poliitiline miiniväli. Valitsusele kui sellisele ja ta suhetele Euroopaga ei pruugi tulla kasuks olukord, kus rahvas ütleb ei.
Copyright The Financial Times Limited 2011.