Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Teadlane soovitab talvekartuli ostmisega pisut oodata

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Vahtra talu perenaise Teevi Norruskbergi kartul on ilus kuiv.
Vahtra talu perenaise Teevi Norruskbergi kartul on ilus kuiv. Foto: Peeter Langovits

Talvekartuli ostmiseks pole põllumajandusteadlase Viive Rosenbergi sõnul praegu veel õige aeg, sest seda alles võetakse, kartulid tahaksid aga ka paar nädalat kuivada ja järelvalmida. Kuna septembris on pea iga päev vihma tulnud, siis on mugulad märjad ja porised.

«Kuna aga Lõuna-Eestist viiakse palju kartulit ka Venemaale ja Leetu, siis kardetakse hinnatõusu ja inimesed kiirustavad,» tõdes ta.

Ostes soovitas Rosenberg jälgida, et kartul oleks kuiv ja koor terve. «Need mugulad, millel koor lahti ja näevad karvased välja, ei pruugi hästi säilida,» rääkis ta. «Turult ostes võiks paluda kartul pooleks lõigata, siis on näha, millega tegu.»

Veel parem on Rosenbergi sõnul aga viia paar kilo kartuleid maitsmiseks koju. «Isegi ühe sordi omadused võivad sõltuvalt ilmastikust ja kasvutingimustest erineda,» nentis ta, lisades, et kõige kindlam on osta tuttava taluniku käest.

Rosenberg kasvatab oma pere tarbeks nii kartuli kui kõik muud juurikad suvekodus ise, sest usub, et käsitsi rohitud ja minimaalse keemiaga kasvanud toit on parim.

Tal on neljale hektarile maha pandud 30 eri sorti kartulit. Põhiliselt on need kohalikud ja tuntud sordid «Maret», «Ants», «Anti», «Juku», aga ka «Laura», «Printsess», «Läti kollane», «Kongo» ja teised.

Pere lemmikuks on «Juku» – Jõgeval aretatud sort, mida on lömmis nina tõttu nimetatud ka tööstuskartuliks, sest teda on raskem koorida, kuid see-eest on ta väga maitsev. Kohalik Paikuse rahvas käib aga nende juures Maretit ostmas.

Rosenberg avaldab kahetsust, et tänapäeval hakkavad ka kartulikasvatuses üha enam rolli mängima järjest efektiivsemad tehnoloogiad ja ärilised eesmärgid ning tarbija soovid jäävad tagaplaanile. Seetõttu tasubki, kui vähegi võimalik, endale isiklik talunik välja otsida.

Tagasi üles