ERR: eestlased olid saastekvootidega kauplemisel edukaimad

Elektriauto Mitsubishi MiEV Foto: Urmas Luik

Peaministri nõunik Anne Sulling ja läbirääkija Hannu Lamp, kes Eesti saastekvoodid Mitsubishi elektriautode vastu vahetasid, on maailma edukaimad saastekvootidega kauplejad.

On jäänud veel vaid loetud päevad, mil esimesed Eesti sotsiaaltöötajad saavad kätte Jaapani autotööstuse uhiuue imerelva, vahendas ERR Uudised. Selleks aga, et oma silmaga näha, kust need autod ära pakitakse ja teele saadetakse, tuli ETV saatel «Pealtnägija» ette võtta üsna pikk retk.

Teel elektriautode sünnikohta ehk enam kui 600 kilomeetri kaugusele Tokyost mööduti ka Kyotost. See on linn, kus 14 aastat tagasi sõlmitud kliimaprotokoll pani aluse riikidevahelisele saastekvoodi ärile, mis on ka «Pealtnägija» retke üks lähtepunkte.

Aga mitte Kyoto ei olnud sihtpunkt. Lääne-Jaapanis Kurashiki linnas asub riigi üks suurimaid tööstuslinnakuid, kus viimase 70 aastaga on toodetud üle 30 miljoni auto. See on üks mastaapsemaid tööstuslinnakuid Jaapanis, mille üheks võimsamaks haruks on muidugi riigi suuruselt viienda autotootja Mitsubishi tehas.

Mootoriliinil askeldasid tuhanded pisikesed töömesilased. Pealtnäha oli kõik imelihtne. Lihtsalt aseta tühja autokeresse mootor, keera poldid kinni ja masinale ongi hing sisse puhutud. Paljude teiste mudelite seas toodetakse sellesama liini peal ka elektriautot I-Miev, millest üle 500 hakkavad juba järgmisest nädalast Eesti sotsiaaltöötajateni jõudma.

«See on väikeautode mootoriliin, kus me valmistame kuut erinevat mudelit, teiste seas ka I-Miev’i, mille tootmismaht on praegusel hetkel kolm autot tunnis,» rääkis mootoriliini juhataja Shinichiro Matsushita.

Tänavu väljub sellest tehasest 25 000 I-Miev’i. Et aga välismaailma nõudlus elektriautode järele on üha kasvav, siis tuleval aastal on tootmismaht juba kahekordne. Kuid kogu see elektriautode tehnoloogia on veel päris uus ka jaapanlaste endi jaoks. Alles hiljuti ei olnud ka Mizushima tehase 4500-pealisel kollektiivil õrna aimu, kuidas tavaliste sisepõlemismootoritega autodele paigaldada üliraskeid elektriakusid.

«Kuna me ei olnud kunagi varem sellise asjaga kokku puutunud, siis pidime kõik tehase töölised ümber õpetama. Samuti olime sunnitud enne tootmist elektriauto mootori turvalisuse mitmekordselt üle kontrollima,» ütles Mizushima tehase juhataja Hideo Yokoi.

Maailma esimest masstootmisse läinud elektriautot Mitsubishi I-Miev hakati ehitama juba kaks aastat tagasi. Tänaste tootmisvõimsuste juures tuleb siitsamast Mizushima tehasest ööpäevas välja 51 elektriautot.

Mitsubishi Corporation jaguneb mitmeks haruks, millest üks on Mitsubishi Motors. Koostöö Eesti riigi ja Mitsubishi korporatsiooni vahel sai alguse möödunud aastal. See on Jaapani suurim konglomeraat, mille aastane käive on üle 200 miljardi USA dollari.

Autotootja Mitsubishi Motors on vaid pisike osa sellest hiigelsuurest korporatsioonist, aga suure üllatusena tuli Eestiga sõlmitud tehing ka autotootjale endale.

«Me olime väga üllatunud, et Eestist ühtäkki nii suur tellimus tuli. Võime kinnitada, et see on kõigi aegade kõige suurem tellimus ja Mitsubishi tehase töötajad ei unusta seda kunagi,» ütles Mitsubishi Motorsi president Osamu Masuko.

«Me oleme tõeliselt uhked, et eurooplased sõidavad meie autodega,» kinnitas mootoriliini juhataja Shinichiro Matsushita.

Olgugi, et jaapanlased on eestlaste huvi üle uhked, on nad ka kursis ohtrate kriitikanooltega, mis siitmaalt nende pihta saadetud. Paljude skeptikute hinnang elektriautodele on olnud hävitav – nende sõiduulatus jääb eriti talveoludes alla 100 kilomeetri ning aku mahtuvus väheneb viie aastaga kuni kolmandiku võrra. On siis sel tehingul üldse mõtet?

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tehnoloogia ja innovatsiooni talituse juhataja Jarmo Tuisk rääkis, et testid on näidanud ka seda, et sealt edasi aku mahtuvus enam suurel määral ei lange, vaid jääb umbes samale tasemele püsima.

«Ütleme nii, et on olemas paremaid autosid, aga arvestades seda, et see auto on ette nähtud sotsiaaltöötajatele, nende töösõitudeks, mitte selleks, et perega pühapäeval grüünesse sõita, siis mina arvan, et need autod sobivad,» ütles autoasjatundja Toomas Vabamäe, kes elektriautosid ka isiklikult testinud on. Ta on tuleviku suhtes pigem optimistlik.

«Kui minu sõidud piirduksid 50 kilomeetriga päevas või 70-80-ga ja mul ei ole oleks vaja suuri asju teinekord vedada ja ma teinekord ei tahaks kiiresti sõita, siis ma oleks sellega nõus,» ütles Vabamäe.

«Kui me täna vaatame seda, millisel moel energiahinnad muutuvad maailmas, siis me näeme, et ükski hind ei ole senimaani odavamaks läinud. Ja arvestades seda asjaolu ja seda, et elektriauto tegelikult pakub energia kokkuhoidu mitte protsentides, vaid kordades, siis kümne aasta pärast lihtsalt ei ole väga palju muid võimalusi kui osta säästlikumaid autosid,» rääkis Tuisk.

Saastekvootidega äritsemist on tavainimesel ehk pisut keeruline hoomata, aga lihtsalt öeldes toimib see põhimõttel: saasteühikud teile - elektriautod meile. Vastavalt 1997. aastal sõlmitud Kyoto protokollile võitleb maailm ühiselt globaalse soojenemise vastu. Selleks peavad kõik riigid vähendama kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist.

Et Eestil vähenes pärast Nõukogude Liidu lagunemist keskkonda saastav tööstus märgatavalt, jäi meil lubatud heitkoguste ühikuid üle. Jaapan seevastu on oma võimsate konglomeraatidega üks maailma suuremaid saastajaid ja neil läheb kvoote hädasti tarvis. Aga kogu see äri on siiski saladuslik ja konfidentsiaalne, millest läbirääkijad palju kõnelda ei saa.

«Üks põhjus, miks on tarvis läbirääkimiste ajal saladust hoida, on, et pakkumine turul on ligi 30 korda suurem kui nõudlus. Ja kui me jagame selle info laiali turule, siis paneme ennast halvemasse positsiooni. Kui konkurendid teavad, mida me teeme, siis nad teevad sama või paremini kui meie,» nentis peaministri nõunik Anne Sulling.

«See äri, nagu iga äri, on saladuslik - detaile ei avaldata läbirääkimiste käigus. Kui see kuldmuna on munetud, siis räägitakse,» ütles saastekvoodi kaupmees Hannu Lamp.

Tundub küll hämmastav, kuid nimelt Anne ja Hannu on hetkel maailma edukaimad kvoodikaubanduse läbirääkijad. Nende sõlmitud tehingud on viimasel paaril aastal toonud Eestisse miljardite kroonide jagu erinevaid keskkonnasäästlikke projekte.

Peaministri nõunik Anne Sulling on finantsalase taustaga, Lamp seevastu on õppinud turundust. Üllatav on, et enne kui nemad mängu tulid, ei olnud valitsusel aimugi, millise varanduse otsas istutakse.

«Eelmisel aastal õnnestus meil teha maailma selle turusegmendi käibest umbes 70 protsenti. See on üle ootuste tulemus. Kui kaks aastat tagasi alustasime, siis seda ei julgenud isegi unenägudes loota,» rääkis Hannu Lamp.

«Jah see oli väga huvitav, et tegelikult see oli ka täiesti juhuslik, kuidas me ise jutu sees selle peale tulime. Hannul oli see teadmine olemas ja ta oli sellest ka varem keskkonnaministeeriumile rääkinud. Me lihtsalt üks päev juhtusime tema kontoris arutama sellel teemal ja siis samal ajal kutsuti mind peaministri büroosse. Tol ajal oli see euro-teema millega mind tegelema kutsuti, ja siis ma just kurtsin, et huvitav kas me suudame täita selle eelarvedefitsiidi kriteeriumi. Ja Hannu ütles, et ei tea, miks nad seda kvooti ei müü? Ja sellest lausest tuligi see,» rääkis Anne Sulling.

Info läks liikuma ning nüüd on meie dünaamiline duo juba kaks aastat kvoote realiseerinud. Vahetustehing Mitsubishi Corporationiga tähendab, et jaapanlased said Eestilt 10 miljonit saastekvooti ning meie saime vastu pool tuhat elektriautot, kogu Eestit katva akulaadijate võrgustiku ning samuti käivitatakse meil eraisikutele mõeldud toetusskeem elektriautode soetamiseks. Kuid miks otsustas Mitsubishi korporatsioon just eestlaste projekti kasuks, kuigi kvoodipakkujaid riike on Euroopas mitmeid?

Mitsubishi Corporation’i peamänedžer Kazuo Inada ütles, et teised riigid müüvad kvoote avalike hoonete soojustamiseks, mis pole nii atraktiivne.

«Ma arvan et me oleme üks väga hea tiim, kes täiendab üksteist, ja ma arvan et me ei saa kõiki saladusi välja rääkida. Aga ma arvan, et päeva lõpuks, mis tehingut teeb, on inimlikud suhted - et meil on nende ostjatega, kellega me oleme tehinguid teinud, suurepärased suhted. Ma võiksin lausa öelda, et me oleme lausa sõbraks saanud. /---/ Ilmselt see on meie konkurentsieelis,» ütles Anne Sulling.

«Meie edu üks põhjuseid on kogu Eesti riigi usaldusväärsus,» arvas Hannu Lamp. «Ostjateks on siis Euroopa valitsused ja Jaapani suured korporatsioonid, ehk siis nemad usaldavad ja hindavad väga Eesti usaldusväärsust - et me garanteerime, et see raha, mis meile kvoodi vastu antakse, jõuab õigesse kohta.»

Möödunud nädalal valmistasid aga Anne Sulling ja Hannu Lamp Tokyos juba uusi tehinguid ette. Aga see on juba järjekordne saladus.

«Me räägime läbi erinevate Jaapani konglomeraatidega. Partnereid on mitu, rohkem kui Mitsubishi korporatsioon, ja jällegi me läbirääkimiste käigus ei avalda üldse teemasid ega detaile, et millest me läbi räägime. Siis, kui nad tehinguks saavad, siis räägime,» ütles Sulling.

Maha müüa on vaja veel umbes 25 miljonit saastekvooti.

«Täpselt nii. Ja püüame sellest teha Eestile võimalikult häid projekte,» kinnitas Sulling.