Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/10/12/789268t1h7d6a.jpg)
Nagu isadel ikka, on ka Vint Cerfi hinges kahetsust – loojana leiab ta tagasi vaadates, et nad ei mõelnud koos Bob Kahniga veebi raamistikku rajades piisavalt turvalisuse peale.
Cerf ütleb – nagu ka kasvav rida teisi eksperte – et parim kaitse küberrünnakute vastu oleks otsast alata ja ehitada «internet 2».
«Ma paneks palju rohkem rõhku autentsusele ehk autentimisele – kust tuli see meil, millise seadmega ma suhtlen... Sellised elemendid aitaksid kõvasti,» usub Cerf.
«Praegust internetti turvaliseks teha on võimatu,» ütleb Ori Eisen, kes on asutanud turvafirma nimega 41st Parameter, mis kaitseb panku netikuritegude eest.
Algne disain on vigane – netiprotokollid põhinevad usaldusel ja võimaldavad lahkesti anonüümseks jääda – ning turvavarustuse areng jääb ajale jalgu, leiab Eisen.
«Ma võin anda oma parima,» ütleb ta ettevõtte esindajana, mis katsub kõigest väest küberkuritegevuse arenguga sammu pidada. «Aga pikemas perspektiivis on see üks lootusetu lahing.»
Aga milline turvaline internet siis välja näeks?
Eiseni mõtted internet 2 kohta on kirjas dokumendis nimega Project Phoenix. Näiteid: biomeetriline identifitseerimine, kõikide klahvivajutuste krüpteerimine, iga tehingu jaoks loodud virtuaalsed masinad.
Plaani kiidab ka turvatööstus, näiteks PayPali turvaosakonna juht Michael Barrett, kes nimetab seda «väga kasulikuks stsenaariumiks».
«Üha rohkem on neid, kes kõnelevad vajadusest vajutada seda kuulsat nullimisnuppu ja hakata otsast peale,» ütles Barrett.
USA valitsus on selles suunas mõned ettevaatlikud sammud juba astunud. Pentagoni süvauuringute osakonna töövõtjad – mis oli praeguse interneti sponsor – arutavad samuti ümbertegemise võimalusi. Samas on nende katsed suunatud peamiselt valitsuse osakondade töö turvamisele, suurt ja laia tsiviilmaailma nad esialgu aidata ei kavatse.
Ilmselt jääb uus internet – nagu ta Project Phoenixi dokumentidest vastu vaatab – lähitulevikus vaid unistuseks. Kui mõni firma selle töö ette võtaks, oleks ta ilma valitsuse mandaadi või mõne pankade või telekommunikatsioonifirmade konsortsiumi abita hukule määratud, ütleb Ted Schlein riskikapitalifondist Kleiner Perkins, mis on üks 41st Parameteri peamisi investoreid.
«Ilmselt tuleb esialgu piirduda lihtsalt täiendavate turvameetmetega, mille eest kliendid või edasimüüjad on valmis maksma,» ütleb Schlein.
Vint Cerf rõhutab, et praeguse interneti «kõikjalviibimine» ei tohi uue tegemist takistada.
«Mind tegelikult väga huvitavad tabula rasa'd ja täiesti uued ideed,» ütles Cerf. «Te võite ju öelda, et oh mis te nüüd, see on ilmvõimatu, veeb on maailma asjadega liiga sügavalt läbipõimunud! Aga aastal 1973 võis ju sama väita telefonisüsteemi kohta. Ja nüüd tõrjub internet selle varsti välja.»
Copyright The Financial Times Limited 2011.