/nginx/o/2010/08/27/423337t1hab8e.jpg)
ELi idee nõuda põllumajandustoetuste eest keskkonnasõbralikumat lähenemist on vallandanud põllumeeste mässu, kes kurdavad, et samm surub üles kulud ja kahjustab tootlikkust.
Põllumehed mässavad Brüsseli «rohetoetuste» vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Farmerite vastuseis on märk sügavast vastumeelsusest Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformimise suhtes – mis kujutab endast 55 miljardi eurost iga-aastaste toetuste sasipusa ja on ühtlasi suurim tükk bloki eelarvest.
Põllumajandusvolinik Dacian Ciolos üritab ühispoliitikale täna oma heakskiitvat pitsatit peale lüüa, esitades ettepanekud programmi remondiks seitseaastakus 2014-2020.
Julgeim element Ciolos' 418 miljardi euroses plaanis ongi kohustuslik «rohendamine», mille puhul 30 protsenti farmerite otsestest toetusväljamaksetest seotaks keskkonnanõuete täitmisega.
Nõuete loetellu kuulub eelnõu alusel näiteks põllukultuuride mitmekesistamine, karjamaade kaitse ja – mis kõige vastuolulisem – 7 protsendi põllumaast eraldamine ökoloogilisteks eesmärkideks.
Juba enne, kui volinik oma plaane esitada jõudis, väljendas Euroopa suurim farmerite ametiühing Copa Cogeca oma «sügavat muret», öeldes, et rohelised plaanid lükkavad kõrgele põllumeeste kulud ning kahjustavad nende tootmisvõimet ajal, mil toiduhinnad on rekordiliselt kõrged.
Professor Alan Matthews Dublini Trinity kolledžist ütles, et lisakulutusi koguneks 5 miljardi euro eest aastas, mis tähendaks enam kui 2-protsendilist tõusu.
Reserveeritud hoiak peegeldus ka sotsialismileeri kuuluvast europarlamendi liikmest Paolo De Castrost, kes juhib põllumajanduskomiteed, mis reformid heaks peaks kiitma.
«Ma ütlen kohe algatuseks selge sõnaga: me oleme rohelise lähenemise poolt,» ütles De castro Financial Timesile. «Probleem seisneb selles, kuidas lahendada keskkonnaküsimusi olukorras, kus meil on raskusi toiduainetega kindlustatuse vallas.»
Samal ajal kurdavad ka paljud keskkonnagrupid, et ettepanekud on puhtalt kosmeetilised ning et farmerid saavad uutel ettekäänetel kätte sisuliselt samad subsiidiumid.
Lisaks rohelisele vaidlusele läheb volinikul ilmselt raskeks ka kavaga vähendada toetuste erinevusi vanade ELi liikmete ja 2004. aastal liitunud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel.
Financial Times sai heita pilgu komisjoni raportile, millest selgub, et ümberjaotusest kaotaksid kõige enam Holland, Belgia, Kreeka ja Itaalia.
Suurimad võitjad oleksid Läti, Leedu ja Eesti.
Copyright The Financial Times Limited 2011.