Äripäev: Eesti tanklate kütuseproovidest on 14 protsenti ebakvaliteetsed

Foto: Lennart Rikk

Kütuseseire andmebaasist selgub, et viimase kolme aasta jooksul on üle 14 protsendi Eesti tanklatest võetud mootorikütuste proovidest olnud ebakvaliteetsed, kvaliteediga on Eesti kütusehiidudest suurimad probleemid Alexelal.

Alexela Oili tegevjuht Ain Kuusik ütles põhjuseks, et Alexela tanklaid on lihtsalt kõige rohkem kontrollitud, kusjuures seetõttu olevat ettevõtte arvel ka kõige rohkem positiivse tulemusega proove, kirjutas

Äripäev

.

Eesti kütuseturu hiidudest on viimasel kolmel aastal kõige enam kontrollitud hoopis Olerexi tanklaid, ent negatiivseid tulemusi on neil Alexelast siiski ligikaudu kolm protsenti vähem.

Samal perioodil on Statoili tanklate proovidest olnud negatiivsed 4,9 protsenti, Lukoilil 5,4 protsenti ja Olerexil 8,5 protsenti.

«Kütuse kvaliteet Eestis on järjekindlalt paranenud ja suur osa tuvastatud kõrvalekaldeid ei kujuta endast ohtu ei keskkonnale ega automootoritele,» selgitas Olerexi turundusjuht ja üks omanikest Antti Moppel.

Selline suhtumine kontrollijatele ei meeldi. «See on mõttetu vabandus. Kütus peab vastama normile ja punkt,» sõnas Eesti Keskkonnauuringute keskuse kütusekvaliteedi osakonna juhataja Priit Alumaa, kelle sõnul võib normist väljas mootorikütus auto tervisele korraliku löögi anda.
Näiteks mõjutab paigast ära oktaaniarv otseselt auto ökonoomsust ja töövõimet. Madala määrdevõimega diislikütuse tõttu kiiluvad aga kõrgsurvepumbad kinni ja lähevad nässu.

Pidevate möödapanekute ilmnemise taga näeb Alumaa trahvide väiksust. «Toll küll trahvib neid, aga ju siis ei ole trahvid piisavad,» arvas ta. «Kütuse puhul kehtib sama reegel nagu muude kaupadegi puhul. Kvaliteedi pealt on kahjuks võimalik kokku hoida või isegi teenida,» ütles maksu- ja tolliameti tollikorralduse osakonna juhataja asetäitja Annika Mägipõld.

Kütusefirmad ise välistavad tahtliku madalama kvaliteedi arvelt teenimise, sest klientide usaldus on neile rohkem väärt.