/nginx/o/2011/10/11/788112t1h8412.jpg)
Vladimir Putin siirdus täna visiidile Pekingisse, puhumaks eluõhku riikide põduratesse suhetesse ja demonstreerimaks tahet tüürida välispoliitikat edaspidi ida suunas.
Putin Pekingis suhteid soojendamas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist on Putini esimese välisvisiidiga pärast otsust tuleval aastal presidendiks kandideerida. Reisile eelnes teade kavatsusest ehitada endiste Nõukogude liiduvabariikide baasil üles «Euraasia Liit», alustades Valgevenest ja Kasahstanist.
Putini pressiesindaja Dmitri Peskov väitis siiski, et Pekingi sõit oli paigas juba pikemat aega ega ole kuidagiviisi seotud septembrikuise teadaandega sellest, et Putin ja president Dmitri Medvedev – kelle välisvisiidid olid suunatud peamiselt Läände – tuleval aastal oma ametikohad ümber vahetavad.
4300-kilomeetrise ühispiiriga Venemaad ja Hiinat, mis 1969. aastal ka lühikese sõja maha pidasid, sunnib koostööle ühine vastuseis USA juhitud «unipolaarsele» maailmakorrale – nagu nad seda nimetavad. Näitena sellest võib tuua ühise veto ÜRO Julgeolekunõukogu otsusele Süüria suhtes.
Samas piidlevad naabrid teineteist ikkagi kahtlustava pilguga ega tule eriti hästi toime koostöö ja kaubanduse arendamisega sellistes valdkondades nagu näiteks energia, mis on põhimõtteliselt 1996. aastal väljakuulutatud Pekingi-Moskva strateegilise partnerluse nurgakivi.
Üks Putini peamistest ülesannetest on panna alus gaasihindade tüli lahendamisele, mis on alates 2006. aastast blokeerinud kahe gaasijuhtme ehitust Siberist Hiinasse. Tegemist oleks 30 aasta pikkuse ja 1 triljoni dollarilise projektiga.
Vene ametnikud hoiatasid eile, et hindade osas lepet ei tule. «Gaasihindade leppele allakirjutamist praegu kavas ei ole,» ütles reporteritele valitsuse kaardiülem Juri Ušakov. Samas loodab Moskva, et et visiit sulatab suhteid piisavalt, et aasta lõpuks kokkuleppeni jõuda.
Venemaa jaoks oleks gaasileping ülimalt oluline, mitmekesistamaks energiakaubandust Euroopa arvelt ning kindlustamaks oma positsiooni maailma kõige kiiremini kasvaval energiaturul. Hiinal aga nii kiire pole, kuna taskusse on pistetud veeldatud maagaasi diilid mitmetest allikatest, Kesk-Aasiast aga sai rajatud naftajuhe üle Hiina loodepiiri.
Putinit saadavad reisil riiklike energiafirmade Gazpromi ja Rosnefti juhid.
«Iga kõrgel tasemel visiidi puhul räägivad Vene ja Hiina liidrid «suurtest edusammudest» energia-alases koostöös, aga siiamaani neid samme ei paista,» ütles Linda Jakobson Stockholmi rahvusvahelisest rahu-uuringute instituudist SIPRI, kes juhtis hiljuti valminud Hiina-Vene suhete ülevaate koostamist.
Venemaa on maailma juhtiv naftatootja, Hiina möödus aga hiljuti USAst ja tõusis maailma suurimaks energiatarbijaks. SIPRI andmetel sai Hiina tänavu Venemaalt aga vaid 6 protsenti oma toornaftatarnetest – vähem, kui viis aastat tagasi. SIPRI tõi põhjenduseks Hiina mure sattuda põhjanaabrist liiga suurde sõltuvusse.
Teine valdkond, kus kaubandus suurt potentsiaali arvestades soigub, on relvaeksport. Omal ajal oli Hiina Venemaa suurim relvaklient ning Venemaa andis 90 protsenti Hiina relvaimpordist. Alates aastast 2007 on müük aga kivina kukkunud.
«Samas on Hiina ostnud ära praktiliselt kõik, mida Venemaa on saanud ja tahtnud neile müüa,» ütles Jakobson.
Copyright The Financial Times Limited 2011.