ELi liidrid lükkasid nädala võrra edasi eelseisva tippkohtumise, võitmaks aega kõikehõlmava kriisikava «lihvimiseks». Ametnike sõnutsi on valmimas suur plaan, mis hõlmab nii lõpliku otsuse Kreeka suhtes kui strateegia Euroopa pangandussektori rekapitaliseerimiseks.
Euroopa Ülemkogu president Herman Van Rompuy ütles, et ELi liidrid tulevad kokku 23. oktoobril ja «annavad viimase lihvi meie kõikehõlmavale strateegiale», millest lähtuvalt esitab Euroopa 3.-4. novembril G20 tippkohtumisel plaani usalduse taastamiseks euro vastu.
Euroala on sattunud Washingtoni ja Londoni tugeva surve alla, mis väidavad, et kui eurokriisiga novembri alguseks tegemist ei tehta, läheb maailmamajandus keema kui nõiakatel.
Euroopa ametnike sõnutsi on kõige kõvem pähkel jätkuvalt Kreeka.
Saksamaa juhtimisel rõhub rühm euromaid selle peale, et Kreeka abi nr 2 tooks kaasa tunduvalt karmimad kaotused sealsete riigivõlakirjade hoidjatele. Saksa plaanile on vastu Prantsusmaa oma poolehoidjatega, kartes, et seepeale satub paanikasse kogu finantssüsteem.
Ametnike sõnutsi on mõlemad pooled lubanud oodata ära rahvusvaheliste ekspertide ehk «troika» detailse aruande Ateenast, enne kui edasi tegutseda.
Troika peaks täna oma otsad Ateenas kokku tõmbama. Lõplik ülevaade Kreeka riigirahandusest ilmub nende sulest aga ilmselt alles tuleva nädala keskpaigaks – ning seetõttu lükkuski 23. oktoobri peale ELi tippkohtumine, mis muidu pidi toimuma esmaspäeval.
Vaatamata takistustele sooritasid nii euro kui Euroopa aktsiad märgatava ralli, kantuna lootusest, et poliitikud on asunud tegudele. Euro kosus dollari suhtes enam kui 2 protsenti, Financial Timesi ja Londoni börsi üleeuroopaline aktsiaindeks FTSE Eurofirst 300 kerkis 1,6 protsenti.
Uus tähtis tähtaeg pandi paika pangandussektorist tulevate hädasignaalide taustal. Kolmekuise euribori kerkimine andis märku sellest, et mure pankade tervise pärast takistab jätkuvalt finantsasutuste omavahelist laenuandmist- ja võtmist.
Vaid paar tundi pärast seda, kui Prantsusmaa ja Belgia jõudsid kokkuleppele Dexia panga laialisaatmise asjus, teatas Austria pank Erste, et on samuti langenud hiljutiste turbulentside ohvriks.
Austria pangandusgrupp ütles, et kaotab tänavu lausa 800 miljonit eurot ning kirjutab korstnasse 180 miljoni euro eest euroala riigivõlakirju.
Kõrged euroametnikud kinnitasid, et on lähedal konsensusele pankade rekapitaliseerimise küsimuses, kuna Pariis olevat teinud järeleandmisi oma nõudmises, et üleeuroopalised strateegiad peaks ilmtingimata käima EFSFikaudu.
Ametnikud ütlesid, et pigem kutsutakse riikide valitsusi üles ise raha välja käima, kui finantsturgudelt kapitali ei saa. EFSFi kasutataks üksnes ekstreemsetes olukordades.
Samas aga punnib Prantsusmaa tänaseni vastu palvetele pista käsi oma pankade toetuseks omaenda riigikassasse.
Üks teine kõrge ametnik ütles, et Prantsuse president Nicolas Sarkozy ja Saksa kantsler Angela Merkel ei suutnud pühapäeval pankade rekapitaliseerimise ulatuse ja ajakava osas ühist keelt leida.
Mõned Euroopa ametnikud käivad Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele (EBA) peale, et viimane seoks pankade riigivõlakirjade hoiused turuväärtusega – mis annaks eriti tugeva hoobi Prantsuse pankadele.
Copyright The Financial Times Limited 2011.