/nginx/o/2008/12/17/106413t1hadea.jpg)
Eesti on põllumajandustoetuste väljapetmiskahtluste poolest ELi riikide pingerea tipus, kuid ametnike väitel näitab see eelkõige meie kontrollimehhanismi tõhusust, kirjutab tänane Äripäev.
Eduka paljastuse tulemus: Eestis ohtralt toetuse väljapetjaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Pettustevastane Amet OLAF avalikustas septembri lõpus Euroopa Komisjoni värske iga-aastase aruande, mille tuumiku moodustab põllumajandus- ja maaelu arengu toetuste analüüs.
Selle järgi oli Eestis aastatel 2006-2010 pettuste määr ehk protsent antud finantsaastate maksetest 0,22. Eesti jäi pettuste poolest alla vaid Bulgaariale ja Ungarile.
«Eesti puhul on iseloomulik see, et enamik pettusekahtlusi on avastatud enne toetusraha väljamaksmist,» rõhutas põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) järelkontrolli osakonna juhataja Kristi Sell.
Ta lisas, et PRIA tahab avastada rikkumise võimalikult vara ehk juba siis, kui raha pole välja makstud.