Sõjatööstused on Eesti ees oma kohustused peaaegu täitnud

Võidupüha paraad ja Maakaitsepäev Tartus. Pildil 4-aastane Iko Toots koos oma ema Irja Tootsiga õhutõrjeraketikompleksi MISTRAL juures. Foto: Margus Ansu

Rootslaste Saab ning prantslaste sõjatööstus MBDA on täitnud suurema osa oma 56 miljoni euro suurusest vastuostukohustusest.

2007. aastal ostis kaitseministeerium Rootsi Saabi ja Prantsuse MBDA sõjatööstuselt lühimaa õhutõrjesüsteemi Mist­ral, mis läks maksma 56 miljonit eurot ehk umbes 900 miljonit krooni.

Mõlema tehingu puhul sõlmiti vastuostukohustusega leping, st firmad, kellelt riik kaitseotstarbelist kaupa soetas, peavad Eestist viie aasta jooksul teatud valdkondadest endale midagi vastu ostma.

Tuleva aasta veebruaris kukub lepingutähtaeg. Praeguseks on rootslased täitnud oma kohutusest 100 protsenti, prantslastel on aga veel vaja täita oma kohutusest 38 protsenti.

Kokku on vastuostukohustus täidetud 46 miljoni euro ulatuses. See ei kajasta aga reaalset summat, mis Eesti firmad saanud on.

See summa sisaldab endas koefitsientidega läbikorrutatud raha. See tähendab, et kui Euroopa sõjatööstus ostab Eestis mingist valdkonnast kaupa või teenust, korrutatakse see koefitsiendiga, näiteks viiega. Ehk kui tegelikult ostetakse ühe miljoni euro eest, läheb paberile kirja viis miljonit. Teatud tööstuskaupade puhul on aga koefitsient vaid üks.

Kui palju raha on ettevõtted reaalselt saanud, ei osanud ajsaga kursis olev EAS öelda, põhjendades, et ainuüksi SAABil on üle 30 tehingu, mis kõik on tehtud erinevate koefitsientidega ning nende arvutamine võtab kõvasti aega.

Lisaks lasub vastuostukohustus ka Prantsuse firmal Thales-Raytheon Systems, millelt Eesti ostis 2009. aastal 22,4 miljoni euro eest kaks keskmaaradarit. Viimane pole aga siiamaani Eestist midagi ostnud.