Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
/nginx/o/2018/07/27/11045952t1hc30d.jpg)
Nagu Eesti Energia juht Hando Sutter juuli alguses hoiatas, on lähiajal oodata elektri hinna tuntavat kasvu, mille taga on peamiselt Põhjamaade hüdroelektrijaamade reservuaaride madal tase.
«Olen siin natuke paha poisi rolli võtnud,» rääkis Sutter eilsel Eesti Energia pressikonverentsil, kus kontsern tutvustas teise kvartali majandustulemusi. «Samas on see sõnumitooja karistamine asjade eest, mida mina ei saa muuta,» viitas ta juuli alguses ilmunud Äripäeva artiklile, kus ta rääkis, et elektri hind kallineb järgmiseks talveks kuni kolmandiku võrra.
Sutter põhjendas, miks elektri hind tõuseb. «Väga suur osa Baltimaades tarbitavast elektrist tuleb Skandinaavia riikide hüdrojaamadest,» alustas ta. «Vaatamata headele lumeoludele on kevadel langenud sealsete hüdroreservuaaride tase. Juunis langus jätkus ja juulis oli reservuaaride tase juba oluliselt madalamal kui viimase 22 aasta keskmine.» See tähendab pakkumise vähenemist ja seega hinnatõusu.
Peale selle toimusid meie regioonis suuremate elektrijaamade hooldused ja avariid, mis kergitasid periooditi elektri turuhinda. Lisaks sulgeb Eesti Energia lubatud töötundide ammendumise tõttu lähema aasta jooksul vanemaid energiaplokke, mis võib samuti hinda tõsta.
Viie aasta rekord
Näiteks tänavu juunis küündis keskmine elektri turuhind isegi 47,8 euroni megavatt-tunni kohta. Viimati oli kvartali keskmine elektri turuhind Eestis kõrgem 2013. aastal ehk kohe pärast elektrituru täielikku avamist.
Eesti Energia ennustuse järgi kerkib elektri hind tänavu kolmandas kvartalis lausa 60 euroni megavatt-tunni kohta. Samasugune on hind ka järgmise aasta alguses. Võrdluseks, tänavu aasta alguses maksis elekter Nord Pooli elektribörsil vaid 37,5 eurot megavatt-tunnist.
Sutter toonitas, et Eesti Energia on Balti- ja Põhjamaade ühtsel energiaturul tilluke tegija, mistõttu ei saa ta elektri hinda kuidagi mõjutada. Kuigi kõrge energiahind peaks tootjatele hästi mõjuma, vähendab nende kasumlikkust kolmekordistunud CO2 kvootide hind. «Elektri hind on kõrge, aga samamoodi on kõrge emissioonide hind, mida me riigile maksame,» lisas ta.
Siiski saab Eesti Energia elektri lõpphinda tarbijale mõjutada, langetades võrgutasu. «Seda me ka teha kavatseme,» märkis ta. Sel aastal on energiakontserni tütarfirma Elektrilevi võrguhinda juba langetanud, aga järgmise aasta 1. jaanuarist väheneb see Sutteri sõnul veel viis kuni seitse protsenti. Lõplik hinnalangus otsustatakse koostöös konkurentsiametiga.
/nginx/o/2018/07/27/11046283t1hd3c7.png)
Avatakse Eesti suurim tööstusinvesteering
Eesti Energia loodab tänavu sügisel avada viimaks ka 638 miljoni eurose Auvere elektrijaama. Praeguseks on 300-megavatise võimsusega elektrijaama korralised hooldused lõppenud ja pärast viimast katset loodab Eesti Energia selle viimaks General Electricult üle võtta.
«Kõik katsetused Auveres on lõppenud,» rääkis Sutter. «Ma ei saa öelda avamise kuupäeva, aga astume viimaseid samme, et see vastu võtta. Ühtegi suurt takistust teel ei ole. Loodame, et kolmanda kvartali jooksul teeme avamisürituse,» märkis ta.
Umbes samal ajal loodab Eesti Energia saada ka loa kohaliku suurima taastuvenergiafirma Nelja Energia ASi ostuks. Mäletatavasti teatas kontserni tütarfirma Enefit Green AS tänavu mais, et ostab 289 miljoni euroga sajaprotsendilise osaluse Nelja Energias, lisaks võtab Enefit Green üle Nelja Energia laenud 204 miljoni euro ulatuses.
«Loodame, et sügiseks saab ostuga ühele poole. See on selge suund meie strateegiliste eesmärkide täitmiseks,» rääkis Sutter, lisades, et pärast tehingu jõustumist on neil kindel plaan Enefit Tallinna börsile viia, et kõik inimesed saaksid firmasse investeerida. Enne on Eesti Energial tarvis aga Eesti konkurentsiameti luba. «Paistab, et konkurentsiamet sel suvel ei puhka, tööd teevad kõvasti nii meie kui ka nende tiimid, sest töö tuleb ära teha, ja ma loodan, et sügiseks on asi tehtud.»
Teise kvartali puhaskasum 15 miljonit
Eesti Energia teenis 2018. aasta teises kvartalis 15 miljonit eurot puhaskasumit, mida on aastataguse ajaga võrreldes 12 protsenti rohkem. Eesti Energia käive kasvas aastavõrdluses viis protsenti ja ulatus 186 miljoni euroni. Kulumieelne ärikasum EBITDA langes 17 protsenti, 53 miljoni euroni.
Möödunud kvartalit iseloomustasid kasvanud hinnad energiaturgudel, ütles Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila.