Kreml katsetab Tomskis majanduse mitmekesistamist

Dmitri Medvedev. Foto: SCANPIX

Siberis Tomski linnas, kus läbisegi seisavad põnevad «piparkoogimajad» ja nõukogudeaegsed paneelkoletised, toimetavad ametnikud usinasti Kremli eksperimendi kallal.

Kuigi nii Dmitri Medvedev kui Vladimir Putin on tutvustanud strateegiaid, mille abil Vene majandus eeloleva kümnendiga loodusvarade-sõltuvusest võõrutada ja mitmekesisemaks muuta tuleb, astutakse selles suunas samme vaid paaris paigas.

Üks neist on Tomsk.

2005. aastal valiti Tomsk nelja erimajandustsooni hulka ja nii käivitus nafta ja gaasi poolest tuntud regiooni kujundamine nanotehnoloogia, meditsiini ja biotehnoloogia keskuseks.

Projekt on Tomski rahvale elatise teenimiseks ülimalt teretulnud. Linnas elab veidi üle 500 000 inimese, iga viies on üliõpilane. Kuue kohaliku kõrgkooli lõpetanuile tööd leida pole kerge.

«Linnast lahkujaid on rohkem kui tulijaid,» ütleb Tomski kohta projekti tegevjuht Aleksei Barjušev.

Tänase seisuga on linn ligi tõmmanud 14 miljardi rubla jagu investeeringuid ja üle 50 ettevõtte – alates väikestest Vene uusüritajatest kuni selliste konglomeraatideni nagu Nokia-Siemens Networks, mis on rajanud linna teadusuuringute keskuse.

Firmad on vabastatud nii tollilõivudest kui importseadmete 18-protsendilisest käibemaksust. Esimesed 10 aastat ei maksa nad ei kinnisvara- ega transpordimaksu, sotsiaalmaksud on alandatud. Kasumimaks on langetatud 20 protsendilt 15,5 protsendile.

Rahul senise eduga Tomskis, üritab oblastivalitsus avada kolmandat tehnoparki väljaspool keskust. Välja on valitud Seversk – suletud linn Tomskist põhja pool, kuhu saab sisse vaid eriloaga. Seversk on koduks riiklikule tuumafirmale Rosatom.

Tomski kuberner Viktor Kress selgitab, et ligikaudu 15 protsenti oblasti tootmisest on nüüd seotud innovatsiooniga, mullu olevat regioonis valmistatud hinnanguliselt 20 miljardi dollari väärtuses innovaatilisi tooteid.

Ringkäik Tomskis, kus on kaks 200-hektarilist tehnoparki ja ligi tosin äriinkubaatorit, toob ilmsiks terve rea väikesi algatusi, mis toodavad nii tavalisi kui kummalisi asju.

Mitme teadusinstituudi spetsialistidest koosnev meeskond on loonud toote nimega VitaVallis. Vita Vallis on nanoside, mis autorite sõnutsi aitab põletushaavadel ja haavanditel kiiremini paraneda. Toode on Venemaal juba ka poodides saadaval.

Austraalia firma Solagrani tütarfirma Solagran San valmistab farmaatsiatoodete komplekti, mis nende väitel võib ennetada ja ravida kõike alates neurodegeneratiivsetest haigustest seennakkusteni ning kroonilisest alkoholismist teatud vähiliikideni.

Samal ajal näevad Tomski Riikliku Ülikooli uurijad väidetavalt vaeva nanokastruli kallal, mis peaks iseseisvalt süüa valmistama. Pott tuleb lihtsalt algaineid täis toppida ja retsept välkkaardile üles laadida.

Ülejäänu võib pärast nupulevajutust poti hooleks usaldada.

Tulevik näitab, kui suur kommertsedu neid tooteid saadab. Kõige paremini näib praegu minevat ettevõtetel, mis on saanud investeeringuid suurematelt firmadelt. VitaVallise töörühm näiteks peab üheks oma põhiinvestoriks Tomskis baseeruvat Sibstroineftegazi, mis tegeleb nafta- ja gaasitööstuse infrastruktuuriga.

Sibstroineftegazi direktor Dmitri Rõndin ütleb käsi südamel, et mingisugust survet oblastivalitsuse poolt nad investeeringute tegemisest tundnud pole. «Ärimeestena tunneme me alati huvi projekti kasumlikkuse vastu,» ütleb Rõndin.

Tomskis peituvaid võimalusi on tulnud kompama ka riiklik nanotehnoloogiafirma Rusnano, muuhulgas on käimas üks ühisprojekt Tomski valitsuse ja Oxfordi ülikooliga.

Rusnano investeeringujuht Konstantin Demetriou tunnistab, et majandustsooni väikest mõõtu arvestades nad suuri investeeringuid ilmselt ei tee.

Ta lisab aga, et ülikoolilinnana on Tomsk neile kasulik avastus: «Üks Venemaa suurimaid probleeme on vajaliku oskusteabega kvaliteetse kaadri nappus.»

«Me vaatame, äkki sobib Tomsk hüppelauaks,» ütleb Demetriou.

Copyright The Financial Times Limited 2011.