Veefirmad tõusid sunddividendide vastu: äri tegemine muutub võimatuks

Eesti veefirmadele sunddividendide eelnõu ei meeldi. Foto: Aivar Aotäht / Sakala

Eesti Vee-ettevõtete Liidu sõnul oleks sunddividendide eelnõu rakendumine veefirmade moraalile ja kestlikkusele laastava mõjuga ning muudaks ettevõtete majandamise sisuliselt võimatuks.

Liit selgitab, et Eestis on regionaalne vee-ettevõtlus, kus paljud kohalikud omavalitsused on ühinenud aktsiaseltsidesse, laialt levinud ja arenev trend. Taolisi aktsiaseltse iseloomustab see, et on üks-kaks tuumikaktsionäri ja väikeaktsionärid. Enamasti on väikeaktsionäride osalus suurem kui 26 protsenti, kes võiksid sotsiaaldemokraat Liisa Oviiri algatatud uue eelnõu järgi nõuda omanikutulu.

Regionaalsed vee-ettevõtted osutavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) teenust ettevõtte kohalikest omavalitsustest (KOV) aktsionäride valdustes ja vahel laiemaltki. ÜVK teenuse kvaliteetseks ja kestlikuks osutamiseks on investeeritud sajandi vahetusest enam kui miljard eurot ja investeeringud peavad jätkuma, leidis liit.

Veeteenust osutavad aktsiaseltsid tegutsevad äriseadustiku alusel nagu kõik teisedki äriühingud. «Kujutage nüüd ette olukorda kus vee-ettevõtte väikeaktsionäridest KOV’idel tekib õigus sunddividendidele kui samal ajal on ettevõttel vaja kasum investeerida. Ja investeerida sageli justnimelt väiksemate asumite ehk KOV’ide heaks,» näitlikustas liit.

«Suured, enam kui kolme KOV’i osalusega aktsiaseltsid saavad mõistlikult toimida solidaarsetel alustel kus suuremad tuumik vallad sisuliselt toetavad väiksemate omavalitsuste veeteenust hoides veeteenuse hinna tarbijatele ühtlaselt mõistlikul tasemel kogu teeninduspiirkonnas. Sunddividendide nõudeõiguse seadustamine oleks multiaktsionäridest koosnevate vee-ettevõtete moraalile ja kestlikkusele laastava mõjuga,» on vee-ettevõtjad kindlad.

Nende sõnul väärib vee-ettevõtluses tähelepanu seegi erisus, et riigiabiga soetatud varade kapitaliseerimisega tekkiv kasum on vaid raamatupidamislik ja näiline.  «Toetustega soetatud varade amortiseerimisel kasum kahaneb nagu sulavõi aga veeteenuse hinnas see ei kajastu. Ühel majandusaastal võib vee-ettevõtte kasum ulatuda kümnetesse miljonitesse eurodesse. Absurdne on olukord kui väikeaktsionärid saavad sunddividende näilisest kasumist. Vee-ettevõte majandamine oleks võimatu.»

Viimaks leiab liit, et sunddividendide seaduse kahjulikkuse mõistmiseks veesektorile ei ole vaja teostada kallist mõjuanalüüsi, kuna see peaks olema nüüd selge ega aura loodetavasti põuasel ajal õhku nagu hane selga vesi.

Eesti Vee-ettevõtete Liit ehk EVEL on 1995. aastal loodud üleriigiline ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu teenust osutavate vee-ettevõtjate ja sama tegevusalaga seotud teiste ettevõtjate vabatahtlik ühendus. EVELi kuulub 46 vee-ettevõtet, kes teenindavad ca 90 protsenti ühisveevärgi teenuse tarbijast Eestis ja 25 vee-alaga seotud ettevõtet.