Uus kaebus Danske rahapesu loos: panga 26 Eesti töötajat moodustasid kriminaalse grupeeringu

Danske Banki Eesti filiaali juht Aivar Rehe lahkus ametist 1. septembril 2015, pildil poseerib ta sama aasta kevadel. Tollal ta lahkumise põhjustest lähemalt rääkida ei tahtnud. Foto: Tairo Lutter

• Hermitage Capital taotles kriminaaluurimist Danske Eesti haru 26 töötaja suhtes.
• Riigiprokuratuuri pressiesindaja kinnitusel on nad kuriteoteate kätte saanud.
• Danske eksjuht Aivar Rehe palus uuesti helistada, ent ei võtnud hiljem toru.

Venemaal tapetud advokaadi Sergei Magnitski õiguste eest võitlev Bill Browder esitas Eesti prokuratuurile uue kaebuse, milles palub alustada kriminaaluurimist Danske panga Eesti haru 26 töötaja suhtes, kes väidetavalt võimaldasid panga kaudu pesta miljardeid dollareid musta raha.

«Lähtuvalt olemasolevast infost tegutses vähemalt 26-liikmeline Danske panga Eesti töötajate grupp Aivar Rehe juhtimisel ning nad lähtusid isikliku kasu eesmärgist. Nende tegevuse sisu oli suures ulatuses rahapesuks võimaluste loomine, rahapesule kaasa aitamine ning selle tegevuse varjamine. See tegevus hõlmas vähemalt 190 pangakontot, millest 21 tehingute maht ületas kokku üheksa miljardit USA dollarit,» seisab riigi peaprokurörile Lavly Perlingule ja rahapesu andmebüroole adresseeritud kaebuses.

Kaebuse järgi oli kriminaalseks ühenduseks nimetatud grupi igal liikmel eraldi määratletud roll skeemi heakskiitmisest riiulifirmadele kontode avamise ning tehingute kinnitamiseni. «[Grupi liikmed] olid raha kriminaalsest päritolust kas teadlikud või oli neil piisavalt informatsiooni, et seda kahtlustada, ning nad ei võtnud infot teadmiseks ega andnud seda edasi,» kirjutatakse avalduses. Selle järgi seisnes grupi liikmete kasu palga teenimises ja «muus kompensatsioonis».

Browderi allkirjaga avaldus, mille ametlikult esitas talle kuuluv Hermitage Capital Management, on otsene reaktsioon Eesti prokuratuuri varasemale otsusele lõpetada nn Magnitski rahapesujuhtumite uurimine.

Mõni nädal tagasi ütles Browder Postimehele, et Danske Eesti filiaal oli seotud Euroopa kõige suurema rahapesuskandaaliga, aga uurimisasutused ei teinud midagi selle peatamiseks. «Nad olid esialgu edukad informatsiooni kogumisel, aga kohutavad tegutsemisel,» lausus ta.

Kaebuse sisus nimetatakse Dansket läbinud rahapesu summaks üheksa miljardit dollarit (ligikaudu 7,7 miljardit eurot). Hermitage’i puudutab sellest konkreetselt 230 miljonit dollarit, mille osas nimetab ettevõte ennast kannatanuks. See summa on osa rahast, mis varastati Venemaal Hermitage’i ettevõtteid vägivaldselt üle võttes ning võltsitud dokumentide alusel riigilt maksutagastust küsides.

Browder, kes oli 2000. aastate alguses Venemaa suurimaid ja edukaimaid välisinvestoreid, pani skeemi uurima advokaat Sergei Magnitski (1972–2009), kes aga uurimise ajal arreteeriti ning väidetavalt vanglas surnuks peksti.

Endised tipud ei vasta

Eestis on nii Hermitage’iga seotud rahapesu uurimised kui ka muud nn Laundromati uurimised seni takerdunud. Selle põhjustena on prokuratuur ja asja uuriv rahapesu andmebüroo nimetanud uurimise keerukust, nõuet tõendada eelkuritegu ehk näidata kuritegeliku raha tegelikku päritolu, kuritegude võimalikku aegumist ning seda, et ametlik järelevalve Eestis tegutsevate välispankade üle jääb eri riikide asutuste vahele.

20. juulil esitatud 21-leheküljelises põhjalikus taotluses viidatakse aga, et uue uurimise saaks teha kiiresti ning efektiivselt, sest suur hulk tõendeid on kogutud juba varasemate menetluste ajal ning rahvusvahelise koostöö käigus, kus Eesti prokuratuur on aidanud samalaadseid menetlusi teinud Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide kolleege.

«Eesti võimudel on ka seaduslik alus uurimisega jätkamiseks, sest vähemalt mõned kriminaalse grupeeringu liikmed on Eesti kodanikud ning ülejäänud – Vene kodanikud – palgati läbi Danske panga Eesti filiaali,» kirjutatakse avalduses. Samuti rõhutatakse, et asja vastu on kaalukas avalik huvi, kuna läbi Eesti käinud rahapesu kahjustab nii Eesti kui ka kogu Euroopa panganduse mainet ning sama asja uurimise raames tapeti 37-aastaselt Sergei Magnitski, kellest jäid maha abikaasa ja kaks last.

Danske kauaaegse juhi Aivar Rehe kõrval nimetatakse kaebuses teiste tähtsamate nimedena panga toonast finantsjuhti Ivar Paed, juhatuse liiget Tõnu Vanajuurt, personalijuhti Liina Oksa ja korporatiivpanganduse juhti Marek Začekit.

«Minu jaoks on see tõsine üllatus, olen siiralt imestunud,» sõnas staažikas personalijuht Liina Oks. «Võib-olla olen ma nimekirjas oma ametikoha tõttu, aga rahapesu kohta mul küll teadmist ei olnud. Mina ju klientidega ei tegelenud, ma teadsin infot oma töötajate kohta, kindlasti mitte klientide [kohta],» rääkis ta.

Kaebuses nimetatakse Dansket läbinud rahapesu summaks üheksa miljardit dollarit, Hermitage’i puudutab sellest 230 miljonit dollarit.

Oks nentis, et oli siiski kursis, kui kellegi tausta sügavamalt uuriti. «Teadsin, et meil toimib kontroll ja menetlused käivad, aga ei olnud teadlik klientidest ega seotud tehingutest. Kellelgi polnud ka minu luba ega keeldu tarvis.»

Postimees tabas eile pärastlõunal Rehe telefonitsi, kuid tal ei olnud enda sõnul aega rääkida. Ta palus tagasi helistada, kuid ei võtnud siis enam toru. Začek ei vastanud Postimehe palvele tagasi helistada.

Ülejäänud 21 nime kohta öeldakse, et nad olid otseselt seotud rahapesus osalenud pangakontode avamise ning kontodelt läbi liikunud tehingute administreerimisega.

Üks, kellele selline süüdistus langeb, on endine pangatöötaja Erik Lidmets. «Ma naersin tänase päevani, et olen vist üks viimaseid, kellega pole ühendust võetud,» muigas ta eile.

Lidmets töötas esialgu Danske pangas lihtsa suhtehaldurina, kuid tõusis suhete haldusega tegeleva osakonna juhiks. Ameti pani ta pangas maha 2010. aastal ja tegutseb praegu ettevõtjana.

«Suhtehalduri töö oli suhete loomine, uue kliendi toomine ning kontrollimine, kas tema tegevus oli tolleaegse regulatsiooniga kooskõlas,» ütles Lidmets ning toonitas korduvalt, et reeglid olid kümme aastat tagasi hoopis leebemad kui praegu.

Mis siis toona lubatud ei olnud, või peaks hoopis küsima, kas kõik oli lubatud?

«Üldiselt küll, jah,» vastas Lidmets ja täpsustas, et suurema kontrolli all olid siiski tehingud relvadega ning selgelt ka poliitikute ja nendele lähedal seisvate isikute tehingud. Seda, et keegi uhiuue firmaga suuri ülekandeid tegi, tuli ette ja erilist ohutuld see põlema ei pannud.

Suhtehaldur oli esimene tehingute kontrollija, kuid tema sõnul oli kontrollijate ahel pikk.

«Suhtehaldur on kõige madalamal tasemel töötav inimene, kes töötab otse kliendiga. Kogu raamistik luuakse talle ülevalt poolt. Meie tegevus oli suunatud juhtkonna poolt. Ka ülevalt poolt toodi suuri kliente,» rääkis Lidmets.

«Lisaks sellele, kogu uute klientide avamine käis meil mitte halduri otsusega, vaid meil oli komitee, mis koosnes juhtidest, rahapesu andmebüroo kontaktisikust ja riskijuhist,» jätkas ta.

Kontsern asjast teadlik

Lidmets mäletab enda sõnul sadadesse miljonitesse küündivaid ülekandeid küll, kuid need olevat olnud tõestatud sadade lehekülgede pikkuse dokumentatsiooniga.

«See oli kontrollitud kuni selleni, et klient käis suure kohvri konfidentsiaalsete dokumentidega ja näitas neid meile,» ütles Lidmets. Ometi tuli tema sõnul ette ka kahtlusi, neist teavitati riskijuhti ja vahel ka rahapesu andmebürood.

Lidmets näeb süüd vaid toonastes leebetes regulatsioonides, mis võimaldas kahtlase päritoluga raha transiiti. Mistahes salajast kokkumängu ta eitab.

«Me oleme teadlikud Hermitage Capital Managementi väidetest ja faktist, et nad tõid sarnased väited Taani politseile 2013. aastal. Need lükati aegumise tõttu tagasi,» kommenteeris Danske Bank Groupi pressiülem Kenni Leth. «Ootame politsei vastust ja jätkame Eesti juhtumis käimasoleva sisejuurdlusega,» lisas ta.

Riigiprokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallas kinnitas, et prokuratuur on kuriteoteate kätte saanud ning rahapesu tõkestamine on teravdatud tähelepanu all. Kuriteo tunnuste ilmnedes alustatakse kriminaalmenetlust. Varem ei ole prokuratuur seda teinud.

«Rahapesus süüdistuse esitamiseks tuleb ära tõendada, et tegu on kuriteo tulemusena saadud rahaga. Juhul kui võimalikule rahapesule eelnenud kuritegu on väidetavalt toime pandud pikka aega tagasi välisriikides ja välisriigi kodanike poolt ning võimalik juriidilisest isikust teo toimepanija on ka tegevuse lõpetanud, on võimaliku eelkuriteo kohta süüdistuse esitamiseks nõutavate tõendite kogumine keerukas ning võib hoolimata kõigest sattuda tupikusse,» rääkis Kallas.

26 Danske töötajat, kes väidetavalt pidid rahapesust teadma

Aivar Rehe
Oksana Adilova
Irina Borkina
Astrid Haav
Rando Kivi
Anna Kollo
Natalja Komarova
Elena Kosheleva
Erik Lidmets
Liina Maasing
Natalja Matvejenko
M. Murnikov
Maria Netšajeva
Hanka Nõukas
Liina Oks
Ivar Pae
Tatiana Raitoeva
Tatjana Rontseva
Marek Začek
Marko Teder
Olga Tšetverikova
Meelis Valk
Tõnu Vanajuur
Tiina Viirpalu
Anna Vodopjanova
Tatiana Vologzanina
Allikas: Hermitage Capital Management