Sirje Niitra: aruanne aruande pärast

Sirje Niitra. Foto: Peeter Langovits

Eelmisel nädalal esitleti hulgale tervishoiu prominentidele pidulikus õhkkonnas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), meie sotsiaalministeeriumi ja haigekassa koostöös valminud dokumenti nimega «Võimalused Eesti tervisesüsteemi rahalise jätkusuutlikkuse tagamiseks: üks aasta hiljem».

Poolteist aastat tagasi anti välja sama pealkirjaga raamatuke, nüüd oli vaid lisatud «üks aasta hiljem». Peakiri pealkirjaks, aga ka sisu ja järeldused on enam-vähem samad. Sarnased on samuti autorite nimed, kui Praxise analüütik Andres Võrk välja jätta, kes oligi seekord välja jäetud. See tekitas esitlusel koguni väikese skandaali – nimelt süüdistas sama uuringufirma tervisepoliitika ekspert Ain Aaviksoo ülevaate kokkupanijaid uuringukeskuse andmete ilma loata kasutamises, mis tundub tõsi olevat, sest eelmise ülevaate koostamisse oli ju Praxis kaasatud. Kuna järeldused tehti samalt pinnalt, võis tänavuse analüüsi koostajaid vähemalt ebaeetilisuses süüdistada, mida haigekassa juht ka vabandades tunnistas.

Aaviksoo ei suutnud Postimehe palve peale kõnealusest aruandest varasemaga võrreldes midagi uut leida ja seda ei saa pelgalt tema solvumisega seletada. Järeldused, sõnumid ja ettepanekud on tõepoolest samad. Ja ega need saanukski nii lühikese ajaga muutuda.

Tõdemus, et tervishoiu tulubaasi tuleb laiendada, nii et ravikindlustusmaks laekuks suuremalt hulgalt tulult kui vaid sotsiaalmaks, pole mingi uudis. Aga kes seda tegema peaks? Maksupoliitilised otsused on meil parlamendi teha. Kummalisel kombel ei soovinud aga sel teemal sõna võtta keegi kohalolnud riigikogu liikmetest, kui Nestor ja Vassiljev kõrvale jätta, kes rääkisid hoopis teistel teemadel.

Tervishoiu rahastamisel hoiab meil silma peal haigekassa, kelle suunas on tohtritelt ka palju kriitikanooli lendu lastud, kuid selles dokumendis leidus kassa aadressil vaid kiidusõnu. Seetõttu ei saa süüdistada Aaviksood lahmimises, kui ta ülevaadet haigekassa PR-projektiks nimetas.

Sotsiaalminister kiitis esitlusel ennast, tuues numbreid selle kohta, kuidas tervishoiusüsteemis on töötajate palgad langenud protsendi võrra vähem kui teistes valdkondades. Samas lahkus meil eelmisel aastal Eestist 40 protsenti rohkem arste kui neid residentuuri astus. Nestor põhjendas meedikute mõnevõrra väiksemat sissetuleku langust kärpekrokodilli nüride hammastega ehk sellega, et eraõiguslikele juriidilistele isikutele, mida meie raviasutused on,  ei saa avaldada väge suurt survet. Nagu ei saa neile ka ette panna, kuidas seina värvida või millist seadet osta, ehkki ka investeeringute kontrolli vajadusele on samas ülevaates viidatud.

Eelnevat silmas pidades  tahaks küsida, kas üldse oli vaja raisata raha sellise sisutühja ja varasemat matkiva analüüsi tegemisele ja vormistamisele. Seda enam, et parasjagu on töös rahandusministeeriumi tellitud analüüs täpselt samal teemal.