Poolteist aastat tagasi anti välja sama pealkirjaga raamatuke, nüüd oli vaid lisatud «üks aasta hiljem». Peakiri pealkirjaks, aga ka sisu ja järeldused on enam-vähem samad. Sarnased on samuti autorite nimed, kui Praxise analüütik Andres Võrk välja jätta, kes oligi seekord välja jäetud. See tekitas esitlusel koguni väikese skandaali – nimelt süüdistas sama uuringufirma tervisepoliitika ekspert Ain Aaviksoo ülevaate kokkupanijaid uuringukeskuse andmete ilma loata kasutamises, mis tundub tõsi olevat, sest eelmise ülevaate koostamisse oli ju Praxis kaasatud. Kuna järeldused tehti samalt pinnalt, võis tänavuse analüüsi koostajaid vähemalt ebaeetilisuses süüdistada, mida haigekassa juht ka vabandades tunnistas.
Aaviksoo ei suutnud Postimehe palve peale kõnealusest aruandest varasemaga võrreldes midagi uut leida ja seda ei saa pelgalt tema solvumisega seletada. Järeldused, sõnumid ja ettepanekud on tõepoolest samad. Ja ega need saanukski nii lühikese ajaga muutuda.
Tõdemus, et tervishoiu tulubaasi tuleb laiendada, nii et ravikindlustusmaks laekuks suuremalt hulgalt tulult kui vaid sotsiaalmaks, pole mingi uudis. Aga kes seda tegema peaks? Maksupoliitilised otsused on meil parlamendi teha. Kummalisel kombel ei soovinud aga sel teemal sõna võtta keegi kohalolnud riigikogu liikmetest, kui Nestor ja Vassiljev kõrvale jätta, kes rääkisid hoopis teistel teemadel.
Tervishoiu rahastamisel hoiab meil silma peal haigekassa, kelle suunas on tohtritelt ka palju kriitikanooli lendu lastud, kuid selles dokumendis leidus kassa aadressil vaid kiidusõnu. Seetõttu ei saa süüdistada Aaviksood lahmimises, kui ta ülevaadet haigekassa PR-projektiks nimetas.