:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
/nginx/o/2018/07/23/11030791t1hd55c.jpg)
Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuhi Kristjan Oadi sõnul tuleb veel püsivat NATO-Venemaa vastasseisu ära kasutada ja muuta Eesti maailmas nutika kaitsetehnoloogia keskuseks.
Koolijuht: hakkame kiiresti Eesti sõjatööstust arendama! (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oadi sõnul on selleks praegu soodsas seisus nii nõudlus, rahastusvõimalused, Eesti maine kui ka meie suutlikkus ideed ellu viia. «Hiljuti oli jälle olukord, kus ettevõtja ja kaitseministeerium pidasid meedias sõnasõda. See on kahjuks juurdunud arusaam, et riigikaitse takistab ettevõtlust. Mõnes sektoris tõesti, aga samal ajal pakub praegune sõjalis-poliitiline olukord Euroopas Eesti ettevõtjatele ka erakordselt häid võimalusi. Järgmine valdkond, mis tuleb meie omaks teha, on nutikas kaitsetööstus,» ütles Oad.
Oadi sõnul kasvab koos Euroopa riikide kaitsekulude tõusuga ka nõudlus – kui on võimalik lahinguväljale saata inimese asemel robot, siis demokraatliku ja rikka riigi valitsus seda ka teeb. «Samal ajal on ka riskikapitali pakkumine Euroopas ülikõrge, targa ettevõtluse jaoks mõeldud raha piltlikult öeldes vedeleb maas.»
Samuti toetab tema hinnangul targa kaitsetööstuse arendamist Eesti senine maine tehnoloogiariigina. «Konkreetselt kaitsetööstuse vallas on meil üks suurepärane ja samal ajal ka teravmeelne edulugu. Venemaa üritas luua lahingurobotit ja tegi tankist miniatuurse koopia, mis päris olukorras rikki läks. Eesti ettevõte Milrem mõtles samal ajal välja uutlaadi robot-roomiksõiduki, mida saab kasutada lahingus, aga ka paljudes muudes olukordades. Praegu on see populaarne üle maailma. Suur Koljat ei viitsinud väga mõelda, väike ja väle Taavet oli leidlik. See on sümbol, targa kaitsetööstuse Skype,» kirjeldas Oad.
Kaitsetööstuse arendamiseks on Oadi sõnul soodsamaks muutunud ka Eesti õiguslik keskkond. «Hiljutise seadusemuudatusega on kaitseväelastel lubatud tegeleda ettevõtlusega. Kogemust saab nüüd lihtsamalt pöörata tootearenduseks. Samuti võivad Eesti ettevõtjad nüüd toota relvi ja laskemoona,» tõi Oad välja.
Eksperdi sõnul peaks Eesti üritama võtta praegusest pingelisest ajast suurriikide vahel kõik, mis võimalik. «Soome jäi viimases suures sõjas teiseks ja pidi maksma suuri reparatsioone. Soomlased ei lasknud pead norgu, vaid kasutasid seda ära oma majanduse moderniseerimiseks. Rinderiik ei ole tore olla, aga liigse muretsemise asemel tuleks otsida pigem ettevõtlusvõimalusi. Omaenda riigikaitseks peame tarku lahendusi välja mõtlema niikuinii. Müügem neid üle maailma ja tehkem nii, et kaitsekulud oleks lõpuks investeering,» ütles Mainori tegevjuht.