Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringud kollektiivsetest töösuhetest osutasid muude probleemide kõrval ka sellele, et kollektiivlepete sõlmimise vastu ei tunta Eestis kuigi suurt huvi. Avalikus sektoris tekitab probleeme seegi, et eelarveotsused ei sünni asutustes kohapeal.
Nii era- kui avalikus sektoris ei tunta huvi kollektiivlepete vastu
«Eesti avalikus sektoris on huvi kollektiivlepingute sõlmimise vastu vähene, kuid siiski mõnevõrra suurem kui erasektoris. Kollektiivleping on olemas 15,5 protsendis riigi- ja kohaliku omavalitsuste asutustes ja 4,2 protsendis äriühingutes,» märgiti rakendusuuringute keskuse Rake ja poliitikauuringute keskuse Praxis poolt tehtud avaliku sektori töösuhteid käsitlenud uuringus.
Rake juhataja kohuseid täitev Kerly Espenberg tõi eraldi välja, et avaliku sektori puhul piirab kollektiivlepete sõlmimist seegi, et otsused eelarve üle ei sünni asutuses kohapeal. On selgusetu, milline on asutuse juhi vastutus kollektiivlepingu sõlmimisel ning milliseid kohustusi peaks ja saaks ta võtta olukorras, kus eelarve antakse kohaliku omavalitsuse või ministeeriumi poolt ette.
Lisaks toob Rake ja Praxise uuring välja avaliku sektori asutuste juhtide rollikonflikti. Ühelt poolt on asutuse juht tööandjaks, teisalt on ta aga omavalitsuse või siis ministeeriumi silmis töövõtja. «Töövõtjana on nad sunnitud arvestama kõrgemalseisva tööandja soovide ja nõudmistega, et säilitada normaalseid töösuhteid ja vältida töökoha kaotamise ohtu,» seisis uuringu raportis.
Erasektori kollektiivseid töösuhteid kaardistas rakendusuuringute keskus Centar. Küsimusele, miks on erasektoris kollektiivlepinguid vähe, said uurijad intervjueeritavatelt vastuseid alates sellest, et tööandjad suhtuvad nendesse negatiivselt ja ametiühingud on nõrgad, lõpetades sellega, et lepingul pole üldse mingit mõtet.