:format(webp)/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
/nginx/o/2011/10/05/781160t1h71a9.jpg)
Kuigi Eesti on keskkonnatingimustega hästi kohanenud, oleme me teistest riikidest sõltuvad ja haavatavad, mistõttu on Kreeka nakkuse leviku tõkestamine meie endi egoistlikes huvides, kinnitas rahandusminister Jürgen Ligi.
Ligi: Kreeka nakkuse leviku tõkestamine on meie egoistlikes huvides
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ligi rõhutas, et Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) näol on tegemist mehhanismiga, mistõttu need, kes külvavad paanikat ning väidavad nagu me hakkaksime Kreekale miljardeid maksma, mängivad tulega.
Ligi lausus, et EFSFi mahu laiendamisest juttu ei olnud.«Selles küsimuses on poliitilised
Vastuseisud ja ma ei näe, et need ületatakse,» ütles Liigi, selgitades, et ükski valitsus ei soovi minna parlamendilt uut nõusolekut küsima. Küll räägitakse rahandusministri sõnul EFSFi võimendamisest.
Ligi sõnutsi tuleb Kreekat astutud sammude eest kiita, kuid 8 protsendi mahus kärped pole nende tööpuuduse taset ning majanduslanguse numbreid arvestades kindlasti veel võimete piiril. «Avalikus sektoris on neil õhku rohkem,» ütles Ligi, kelle sõnutsi on Kreekal kriisist väljumiseks vaja reforme ning just struktuursete reformide vallas on neil puudujääke.
Praeguste prognooside kohaselt peaks Kreekal lähiaastatel tekkima eelarve primaarne ülejääk. Tuleva aasta prognoositud 1,5-protsendiline primaarne ülejääk tähendab lihtsustatult seda, et lisaks laenuintresside tasumisele jääb neil veidi raha üle ka laenude põhiosa tagasimaksmiseks.
Kas Kreeka saab abiprogrammi kuuendaks väljamakseks heakskiidu, sõltub Ligi sõnul peamiselt riigis viibiva nn troika ehk Euroopa Komisjoni, Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Euroopa Keskpanga hinnangust riigi maksevõimele.