Isekustuv sigaret aitab vältida tulesurmasid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et vähendada hooletu suitsetamise tagajärjel puhkenud tulekahjudes hukkunute arvu, müüakse Soomes aasta ja paari kuu pärast vaid isekustuvaid sigarette.
Soome siseministeeriumi päästeosakonna spetsialist Kirsi Rajaniemi käis möödunud nädalal ennetustöö konverentsil niisuguseid sigarette ka eestlastele tutvustamas, kirjutab
.
Põhjus, miks Soome valitsus on otsustanud lubada 2010. aasta aprillist müüa ainult isekustavuid sigarette, on soov vähendada tulesurmade hulka, mida on Soomes suitsetamisest tingitud tulekahjudes aastas 25-30.
«Oleme Soome valitsusele lubanud, et suudame päästa aastas 10-15 elu, vähendada viiendiku sigarettidest põhjustatud tulekahjusid ning veerandi tulekahjudes tekkinud otsest varalist kahju,» selgitas Rajaniemi.
Rajaniemi lisas, et ei luba, et suitsetamisest põhjustatud tulekahjude oht täielikult kaob, sest ka isekustuvad sigaretid on põlevad objektid ja neid hooletult kasutades võib tulekahju siiski puhkeda.
Süttimist takistab teistsugune paber
Euroopas nimetatakse selliseid sigarette RIP- ehk piiratud süttivusega sigarettideks (reduced ignition propensity). «Me ei suutnud Soomes nendele täpsemat nimetust leida ja nii me siis kutsumegi neid isekustuvateks sigarettideks,» ütles Rajaniemi.
Rajaniemi selgitas, et kõige levinum viis sigaretti isekustuvaks teha on lisada ümbrispaberile peenikesi halvasti põlevast materjalist ribasid. «Kui pahvimine on lõpetatud, peaks sigaret iseenesest vaikselt ära kustuma,» selgitas Rajaniemi.
Rajaniemi teab, et on ka teisi mooduseid, näiteks kemikaalide hulga vähendamine sigaretipaberis või tubaka tugevamini kokkupakkimine, aga täpsemalt ta neist rääkida ei osanud, sest need on enamasti ärisaladused.
Rajaniemi kinnitas, et isekustuvate sigarettide maitse ja väljenägemine on täpselt sama, mis tavalistel sigarettidel.
Kui süüdata samal ajal tavaline ja isekustuv sigarett, on näha, et viimane põleb palju aeglasemalt. Et sigarett ei põle nii kaua, vaid kustub, kui seda ei tõmmata, on väiksem tõenäosus, et toas võiks süttida mõni mööblitükk, mis võtab tuld kauem aega kui näiteks paber. Seega vähenevad ka varalised kahjud ja inimkaotused.
Ameerika ja Kanada kogemused näitavad, et inimesed ostavad edasi sama marki sigarette, mida nad on harjunud tõmbama, ega pane tähelegi silti, et see on nüüd isekustuv. «Inimene ei tohikski tegelikult midagi aru saada,» lisas Rajaniemi.
Esimesena kehtestas isekustuvate sigarettide müüginõude 2004. aastal New York, praegu kehtib sama nõue veel 36 Ameerika Ühendriikide osariigis. Esimene riik, kes 2005. aasta oktoobris täielikult isekustuvatele sigarettidele üle läks on Kanada.
2010. aastal plaanivad seda teha veel Soome ja Austraalia, kelle lootus on nii vähendada suuri metsapõlenguid.
Eesti õpib soomlaste kogemustest
Rajaniemi meelest läheb veel kaks-kolm aastat, enne kui kogu Euroopas rakendub sigarettide uus standard.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna peaspetsialist Kristel Kõiv ütles, et Euroopa Komisjon on andnud mandaadi koostada isekustuvate sigarettide standard, mis selgitab, millistele ohutusnõuetele need peaksid vastama, et neid võiks ühenduse turul müüa.
Samas on standardite koostamine ja nõuete kehtestamine pikk toiming, seega enne kolme-nelja aastat Euroopa Liidus isekustuvate sigarettide nõuet ei tule.
Kõiv märkis, et kuna Eestil on Euroopa Liiduga üks siseturg, on kõigi huvides, et nõuded müüdava kauba suhtes oleksid ühtsed. «Ka ettevõtted peavad saama aega, et tootmine vastavalt ümber kohandada,» selgitas ta.
Soomlased olid esimesed, kes otsustasid isekustuvate sigarettide nõude kehtestada veel enne, kui selle kohta valmib Euroopa standard, mille järgimine muudetakse kohustuslikuks kõigis liikmesriikides. «Meie jälgisime praegu, kuidas neil see õnnestub,» sõnas Kõiv.