/nginx/o/2011/09/30/773480t1h2abd.jpg)
Tallinnas Ernst & Youngi ning Oxford Economicsi sügisese majandusprognoosi tulemusi kommenteerimas käinud Oxford Economicsi makromajanduse vanemanalüütik Lloyd Bartoni hinnangul on Eesti järgnevatel aastatel eurotsooni kõige kiiremini kasvav liikmesriik.
«Kuigi süvenev võlakriis võib tugevalt kahjustada Eesti ekspordimahtusid, annab Eesti väike riiklik sisevõlg lootust, et Eesti valitsus on positsioonil, kust on võimalik riigile avalduvat väliskeskkonna survet leevendada läbi rahaliste stiimulite,» rääkis Barton.
Eurotsooni üldist seisu kommenteerides tõdes ta, et kui veel selle aasta algul loodeti eurotsooni põhiriikide jõudsalt kasvamist, siis praeguseks on olukord muutunud.
«Meie prognoosi kohaselt on 35-protsendine tõenäosus, et praegu finantssektoris valitseva ebastabiilsuse jätkuva laienemisega kaasneb eurotsooni tagasilangus mõõnaperioodi,» märkis Barton.
Hoolimata juulis Kreekale antud uuest abipaketist on Bartoni sõnul olukord eurotsoonis suve jooksul oluliselt halvenenud.
«Finantsturgude ebapüsivus, eurotsooni põhiriikide aeglustunud majanduskasv ning jätkuv langus eurotsooni äärealadel lõunas näitavad, et riikide võlakriis süveneb veelgi, mis omakorda kahandab majanduskasvu lootust ka järgmisel aastal. See, et Kreeka ei suuda riiklikku võlga täies mahus tagasi maksta, tundub meie hinnangul olevat vältimatu.»
Uuring prognoosib eurotsooni tuumikriikide SKT kasvuks perioodil 2011-2015 ligikaudu 2 protsenti aastas, mis sarnaneb kümnendiga enne 2009. aasta majanduslangust. Kontrastiks sellele kasvab perifeeriamaade SKT samas ajavahemikus vaid 1,2 protsenti aastas, mis on alla poole kriisieelse dekaadi tempost.
«Madalad ja ebakindlad kasvuväljavaated tähendavad, et investeerimisplaanid lükatakse tõenäoliselt edasi – eriti seetõttu, et pankade finantseerimiskulud on tõusuteel, samuti näitab krediiditingimuste analüüs, et on hakatud karmistama ka ettevõtete laenutingimusi,» selgitas ASi Ernst & Young Baltic partner Ivar Kiigemägi.
«Ilmselt on sama ettevaatlikud ka tarbijad, kelle sissetulekuid räsivad nii eelarvemeetmed kui kõrge töötusmäär, mis jääb eurotsoonis tervikuna veel mõneks ajaks 10 protsendi lähistele.»
Uuringu kohaselt peaks Euroopa Keskpank hakkama mõtlema intressi langetustele. Olles kergitanud aprillis ja juulis intressimäärasid – vastuseks kavandatust kõrgemale kerkinud inflatsioonile – viitas EKP intressimäära tõstmisele ka 2011. aasta teises pooles.
«Halvenev olukord tähendab aga seda, et keskpank peab muutma oma poliitikat. Ernst &Young eeldab nüüd, et EKP langetab intressimäärasid käesoleva aasta lõpupoole ja samuti 2012. aasta alguses. EKP peaks langetama intressimäärad alla 1 protsendi piiri, juhul kui eurotsoon libiseb tagasi majanduslangusse,» märkis Kiigemägi.