Eesti Energia tahab võtta uue suure laenu

Margus Kaasik Foto: Mihkel Maripuu

Eesti Energia tahab tuleval aastal võtta 500 miljonit eurot pikaajalist laenu, pärast seda firma laenu­võime ammendub. Elektrituru avanemise ja uue põlevkivielektrijaama ehituse suured riskid põhjustavad ka reitinguväljavaadete ülevaatamise.

Eesti Energia juhatuse liige Margus Kaasik, teatasite hiljuti, et võtate kolmeks aastaks hiigelsuure laenu, 500 miljonit eurot!

See on meeletult suur raha. Rahvusvahelise konkursi järel jõudsime viie pangaga kokkuleppele. Üksiku finantseerimistehinguna on see võib-olla üks suuremaid, mis Eestis tehtud on. Arvestades seda, et finantsturg juba võbeleb, oleme laenu tingimustega ülirahul. Selle laenuga me ei finantseeri pikaajalisi investeeringuid, see on likviidsusliin, millel on kaks otstarvet.

Reitinguagentuurid nõuavad meilt, et meil peavad olema järgmise 12 kuu väljaminekud kaetud rahaga pangaarvel või sõlmitud laenuliinidega. Väljaminekute hulgas on investeeringud, dividendid, laenumaksed ja kõik muud kohustused, kus peame raha välja käima. 12 kuu väljaminekud peavad olema meil 1,2-kordselt ette kaetud.

Miks nõuded nii karmid on?

Reitinguagentuuride nõuded tulenevad sellest, et kui finantsturgudel midagi juhtub ja ettevõte laenu ei saa, kuigi on arvestatud, et saab, siis on ettevõte pankrotis. Ettevõtted ei lähe pankrotti kahjumi pärast, vaid seetõttu, et ei ole raha arvete maksmiseks. Kuna laenuturud on eriti viimasel ajal suhteliselt heitlikud, siis peab olema likviidsus kaetud.

Varem olid meie investeeringud 200–300 miljonit eurot aastas, selle katsime jooksva rahavoo arvelt. Meil oli ka arvel palju raha, näiteks Eleringi müügist tuli märkimisväärne raha, likviidsus oli kaetud. Nüüd oleme selle raha ära kasutanud ja investeeringute mahud on kasvanud: sel aastal 500 ja tuleval aastal samuti umbes 500 miljonit eurot.

Esimene selle laenu otstarve on rahavoo katmine, aga teine on, et see annab meile paindlikkust. Pikaajalist raha peame mingil ajal võtma laenu või võlakirjadena. Likviidsusliini kasutame 300 miljoni või äärmisel juhul 400 miljoni euro ulatuses, siis teeme pikaajalise finantseerimistehingu. Likviidsusliini hoida on odavam kui kohe võtta pikaajaline laen kontole seisma.

Kui suur on laenuintress?

Väga tagasihoidlik. Meie pikaajaliste võlakirjade marginaal kõigub turul üles-alla sõltuvalt emotsioonidest, marginaali suurusjärk on kaks-kolm protsenti pluss Euribor. Likviidsusliini marginaal on vähem kui üks protsent. See on päris soodne, oleme sellega rahul. Mis on tähtis, et saime peale meie kodupankade suure hulga pakkumisi ka rahvusvahelistelt pankadelt. See näitab, et meie laenuturg on oluliselt laiem kui paar-kolm Eesti panka.

Fortum korraldas hiljuti eduka võlakirjaemissiooni, samuti Elering, VKG uuendas laenulepingut, järelikult siia piirkonda energeetikasektorisse laenu ikkagi tahetakse anda.

Energiasektori risk on väiksem kui teistel aladel.

Millal te pikaajalise laenu võtate?

Järgmisel aastal on meil vaja pikaajalist raha, kas laenu või võlakirjadena. Suurus sõltub pikaajalisest investeerimiskavast ja laenuvõimekusest, aga me võiksime võtta umbes 500 miljonit eurot.

Kas pärast seda on teie ettevõtte laenuvõimekus ammendunud?

See kasutab ära suure osa meie laenuvõimekusest, aga eeldame, et meie tulemused paranevad ja laenuvõimekus kasvab.
 

Peale selle on valitsus lubanud 150 miljonit eurot lisakapitali, kuhu kulub see ja 500 miljonit eurot pikaajalist laenu?

Järgmisel aastal on meil investeeringuid, laenude tagasimakseid, dividende (66 miljonit eurot), seda laadi väljaminekuid on 650 miljoni kanti. Meie oma rahavoog on 200 ja 300 miljoni vahel, täiendavat finantseerimist vajav rahavoog on märkimisväärne. Ega me 500 miljonit eurot igal aastal ei laena, aga sellega finantseerime suure osa tuleva ja ületuleva aasta investeeringuist. Narva põlevkivijaam on 640 miljonit, seda ei ehita kahe aastaga, paar väiksemat tuuleparki, jaotusvõrk 100 miljonit aastas, õlitehase lõpetamine – kõik see võtab märkimisväärselt palju raha.

Kui õlitehas tuleval aastal valmib, kas alustate kohe järgmise ehitamist?

Praegu pole investeerimisotsust, aga see tundub mõistlik, kui tehas ilusasti tööle hakkab ja suudame lahendada rahastamisküsimused, siis tahaks hakata tegema [uut tehast]. Õlitehas hakkab tööd näitama tuleva aasta teises pooles, 2013. aasta alguses oleks võimalik alustada järgmise ehitusega. Iga täiendav investeering nõuab nii laenu- kui ka omakapitali.

Kavatsete kulutada 70 miljonit eurot välisprojektidele. Kas see kulub Jordaania põlevkivielektrijaamale?

Jordaanias on kaks projekti, õlitehas ja elektrijaam, ning siis veel USA projekt. Kõik need on eelarenduses.

Ühesõnaga, 70 miljonit kulub ettevalmistustöödeks?

Geoloogilised uuringud, projekteerimistööd, katsetused. Jordaanias on meil partner ja meie kulud on proportsioonis 65 protsenti kogu vajadusest. Võib-olla läheb paremini, võib ka juhtuda, et eelarve paisub.

Kui eeluuringud lõpevad tulemusega, et ehitada ei tasu, siis 70 miljonit läheb koolirahaks.

Ma nii ei julgeks öelda. Põhjuseid, miks ei õnnestu kokku panna äriplaani, mis kellelegi piisavalt atraktiivne tunduks, võib olla mitu. Seetõttu võib viibida investorite kaasamine, riikide valitsuste suhtumine võib muutuda. Ennustada on raske. Nafta praeguse hinna ja meie kulude juures praegu ei paista, et need projektid võiksid ebaõnnestuda.

Kas see on õige, et lähikuudel peate otsustama, kas osaleda Leedu tuumajaama projektis?

Leedukad räägivad praegu läbi strateegilise investoriga (GE Hitachi Nuclear Energy). Reaalne projekt võiks moodustuda järgmise aasta esimesel poolaastal, siis peaks olema äriline projekt valmis, põhilised tingimused kokku lepitud ja algab selle projekti tõsisem ettevalmistus, mis hõlmab tehnilist poolt ja finantseerimist. Sealhulgas reaktori hinna täpsustamist, projekteerimistöid ja muid selliseid asju. Kopa maasse löömine ja lõplik investeerimisotsus on sealt veel jupp maad edasi, aga detailne analüüsifaas nõuab märkimisväärselt suuremat raha. Praegu Eesti Energia ei maksa panustamise eest.

Lennupiletid Vilniusse?

Lennupiletid, meie tööaeg ja tähelepanu. Praegu on kulu väike, aga järgmisel aastal tuleb võtta osalus ja hakata tegelikke kulusid katma. Need on väikesed võrreldes tuumajaama ehitusega, aga siiski märkimisväärsed. Eesti Energia osaluse kohta tähendab kahe-kolme aasta jooksul mõnikümmend miljonit eurot, aga mitte üle 50 miljoni euro.

Lõplik investeerimisotsus tuleb järelikult aastal 2014?

Leedukad tahaksid kiiremini, aga 2014 on reaalne otsustamisaeg.

Eesti Energia investeeringu suuruseks on hinnatud üks miljard eurot.

Suurusjärk on selline, kui vaatame tükki, mida võiksime tahta. Kuigi maksumus on keskmiselt udune, siis suurusjärk on miljard.

Kust te raha võtate?

Hea küsimus. Meie jaoks on rahaliselt kõige keerulisem aeg 2015. aasta lõpuni, mil ehitame elektrijaama ja investeerime õlitööstusse. See on kõige raskem periood. Kui see valmis, siis vähenevad investeeringud ja märkimisväärselt kasvab ärist teenitav rahavoog. Tuumajaama ehitusperiood kestab vähemalt 2020. aastani. Suurem osa jääb sellesse aega, mil meie suuremad investeeringud on tehtud, aga see toob täiendava omakapitali vajaduse.

Leedu tuumajaamas osalemine on ikkagi Eesti riigi otsus, kui riik tahab osaleda, siis paneb raha, kui ei taha osaleda, siis ei pane. Tuumajaama projekt võib nõuda ka riigi garantiisid laenudele, selle ehituse finantseerimine sõltub riigi tahtest.

2013. aastal avaneb Eesti elektriturg, kuidas see mõjutab teie rahavoogusid?

See sõltub turuhinnast ja CO2 kvoodihinnast. Vabaturul ei saa enam tasuta CO2 kvooti, mida kasutame praegu suletud turule elektri tootmiseks. Kui avatud turu hind on kõrgem, saame rohkem tulu.

Praegu maksab suletud turul umbes 30 eurot megavatt-tund, prognoosid ütlevad, et avatud turul maksab 45–50 eurot, aga CO2 tonn maksab praegu 11–12 eurot tonn.

Meie CO2-sisalduse juures korrutage see kulu 1,2ga, siis 15 eurot kõrgem hind läheb suuremas osas CO2 kulu katteks. Hind ei lähe kõrgemaks vabaturu pärast, vaid seepärast, et siiani meie hind «suurepärast Euroopa kliimapoliitikat» ei sisalda.  

Plaanid
Eesti Energia investeerimiskava 2011–2020
•    Elektri tootmine 1005 mln eurot
•    Narva põlevkivi- ja Iru prügielektrijaam
•    Elektrivõrk 823 mln eurot
•    Alajaamad, maakaabel, kaugloetavad arvestid
•    Õlitööstus 271 mln eurot
•    Uus Enefiti tehas
•    Põlevkivi kaevandamine 247 mln eurot
•    Kaevandustehnika uuendamine
•    Välisprojektide ettevalmistamine 68 mln eurot
•    Jordaania ja USA põlevkivimaardlate uurimine, projekteerimine
Allikas: Eesti Energia