Kui eelmisel nädalal teatas tehnoloogiafirma Nokia, et on sunnitud koondama ligi 3500 töötajat, sulgema mitmetes riikides tehaseid ning ümberprofileerima tootmise,siis on see tõsine signaal kliendikeskuse evangelistidele, kes on juba kaua Nokia arenguid jälgides ahastanud, et ettevõte on kaotanud kontakti klientidega.
Alles hiljaaegu maailma suurima turuosaga mobiiltelefonide tootja on seismas tõsise kriisi künnisel, millega toimetulek võib saada määravaks ka kogu ettevõtte ellujäämisele.
Evangelistid küsivad, millal oli viimane kord, kui Nokia mõistis oma klientide vajadusi ning oskas olla sammuke ees nende üllatamisel: kas siis kui telefoni ekraanid läksid värviliseks või siis kui neile lisandus fotoaparaat või siis kui telefonist sai kaasaskantav muusikakeskus või veelgi hiljem? Ja kuidas juhtus nii,et ühtäkki järgmist suurt vajaduste gruppi enam ei nähtud?
Tänapäevases maailmas, kus konkurents tiheneb pidevalt, on ka kliendikeskse juhtimise st. klientide vajaduse mitte ainult mõistmise, vaid ka etteaimamise vajadus kasvanud olulisel määral ja muutnud juhtimise pidevalt muutuvas keskkonnas ellujäämise alustalaks.
Kliendikeskse juhtimise rakendamine tähendab pidevat monitooringut erinevate kliendigruppide, nende vajaduste ja ootuste, ostu- ja tarbimisharjumuste muutumisest, mida edu lootval firmal tuleb pidevalt jälgida ja oma arenduse, tootmise, turunduse ning müügiprotsessidesse integreerida.
Samas oleme oma igapäevastes arusaamades harjunud kliendikeskust pidama naeratava ja kliendi muredele lahendust pakkuvad teeninduse sünonüümiks. Tihti aga näeme, et klienditeenindaja suudab küll tublilt keerulistes situatsioonides hakkama saada, kuid probleemiks on hoopis muude protsesside jäikus: kui ikka toode ei vasta klientide vajadusele või ei ole seda laos olemas, järelteenindus on puudulik, kommunikatsioon raskesti mõistetav, siis ei ole ka meie klienditeenindajal midagi peale hakata.