/nginx/o/2011/10/03/777608t1h4caf.jpg)
Ettevõtlusnädala avakonverentsi paneeldiskussioonis osalenud Eesti ettevõtjad rõhutasid, et vastutustundlik ettevõtlus ei ole ühekordne projekt, vaid investeering ettevõtte pikaajalisse arengusse ja püsimajäämisse. Rahvusvaheliselt konkureerides võib just sellest saada edu võti.
Täna Tallinnas toimunud ettevõtlusnädala 2011 avakonverentsil «Miks on vastutustundlikud ettevõtted edukad?» osales üle 150 Eesti ettevõtte juhi ja eksperdi. Konverentsi põhifookuses olid vastutustundliku ettevõtluse väljakutsed Eestis ja perspektiivid Euroopa majandusruumis.
Eesti ettevõtete paneeldiskussioonis osalenud investeerimisfirma BaltCap finantsjuht Martin Kõdar rõhutas, et ettevõtted peavad hakkama vastutustundlikku tegutsemist käsitlema investeeringu mitte kuluna.
«Põhjamaades ei ole täna enam võimalik müüa toodet või teenust ilma «rohelise sildita» – mille poolest on see toode või teenus keskkonnale või ühiskonnale kasulik. Eestis on selline tendents hetkel nähtav vaid toiduainete nišis, kuid potentsiaali on igas valdkonnas,» lisas Kõdar.
«Täna tarbija juba oskab seda hinnata ja oodata.»
Tallinki kommunikatsioonijuhi Luulea Lääne soovitus Eesti ettevõtetele oli vaadelda vastutustundlikku ettevõtlust eelkõige oma tegevusvaldkonna ja äriliste sihtide põhiselt.
«Kui mõne aasta eest keskenduti veel välistele tegevustele nagu ürituste toetamine vms, siis täna keskendutakse ettevõtte väärtuste peegeldamisel sellele, mida ettevõte teeb oma põhitegevusena – töötajate heaolu, toote või teenuse elutsükkel, tihe ja läbipaistev suhtlus investoritega, sotsiaalne aruandlus.» selgitas Lääne
«Kasutage ära oma kohta tarneahelas ja survestage ka oma koostööpartnereid vastutustundlikumaid valikuid tegema.»
Tekstiilitööstuse jääke innovaatiliselt rakendava moedisaineri Reet Ausi soovitus on analüüsida iga toote olelusringi – hinnata, milline on toote keskkonnamõju ning leida üles kitsaskohad, millega oleks vaja tegeleda.
«Suur oli minu üllatus, kui avastasin, et minu toote kõige suurem keskkonnamõju on Eestis tarbitav energia – siinne põlevkivienergia,» tõi Aus näite oma kogemustest.
«Kui toodaksin oma toote Taanis, kus on kasutusel umbes 60 protsendi taastuvenergiat ning lisaksin transpordikulud, oleks keskkonnamõju olnud siiski kordades väiksem.»
Kõik arutelus osalenud ettevõtted rõhutasid, et igal ettevõttel on tähtis endale teadvustada, kuidas tema tegevus mõjutab ümbritsevat inim- ja looduskeskkonda. Sisemine ja väline kommunikatsioon ühiskondliku üldise hoiaku muutmiseks ettevõtjate panusest on ettevõtete endi kätes.