/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2011/10/03/777384t1hd52e.jpg)
Põllumajandusministeeriumi andmetel sõid Eesti elanikud eelmisel aastal 5 kilo vähem liha ja lihatooteid inimese kohta kui 2008. aastal, kusjuures suurem langus oli veiseliha osas.
Eestis on hakatud vähem liha sööma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liha tarbimise tipp oli Eestis 2008. aastal, kui ühe inimese kohta tarbiti aastas 76 kg lihatooteid. Eelmisel aastal söödi liha 5 kg võrra vähem.
Suurem tarbimise langus leidis aset veiseliha osas ja veidi ka sealiha osas, ehkki sealiha on endiselt konkurentsitult Eesti inimeste lemmik - seda söödi mullu inimese kohta 34 kg ehk umbes pool kogu tarbitud liha kogusest.
Kanaliha osakaal toidus kasvab kogu maailmas ja ka Eestis on seda järjest enam sööma hakatud. Põhjuseks on nii selle tervislikkus kui madalam hind.
Ka hiinlased on hakanud palju sealiha tarbima, süües seda aastas juba 43 kg inimese kohta. «Kui senine kasv jätkub, siis tekib küsimus, kas suudame neid ära toita,» oli Rakvere lihakombinaadi juhatuse esimees Anne Mere murelik. Ta lisas, et meie lihatarbimine on võrreldav Skandiaaviariikidega.
Euroopast on viimasel ajal sealiha palju Hiinasse ja ka Venemaale liikuma hakanud, veiseliha liigub aga Türki ja Venemaale. Kõik see kasvatab nõudlust ja tõstab ka hinda.