/nginx/o/2011/10/02/775684t1h10cc.jpg)
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul pole üheski seaduses selgelt kirjas, millal tuleb hakata korterelamuid kütma, kuid tema hinnangul tuleb maja kütta ja ventileerida selliselt, et inimestel oleks hea ja mõnus kodus olla.
Millal hakatakse kortereid kütma?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oluline, et ei tekiks liigniiskust, mille tagajärjeks võib olla hallitus,» sõnas ta.
Mardi sõnul panevad reeglid paika ühistud iseseisvalt ja kütte sisselülitamine on juhatuse pädevuses, kuid juhatus peab arvestama liikmete soove ja nendele reageerima.
Tema hinnangul on kõige olulisem välja selgitada miks on külm. Samuti on oluline silmas pidada vabariigi valitsuse määrust nr 38 «Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine», kus on kirjas, et õhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne ja looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele.
Lisaks on määruses kirjas, et kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 kraadi.
«Kütteperioodi algus tekitab igal aastal küsimusi,» väitis Mardi. «Ühed arvavad, et veel ei pea kütma, teised vastu, et peab. Fakt on see, et küte on tohutult kallis ja siinkohal peavad aru saama ja küsimuse lahendama majaelanikud ühiselt.»