Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Priisalu: küberrünnak Eesti vastu on suhteliselt tõenäoline

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Riigi Insosüsteemi Ameti (RIA) juhi Jaan Priisalu hinnangul on koordineeritud küberrünnaku toimumine Eesti vastu suhteliselt tõenäoline, kuid arvatavasti ei saa tegemist olema nii silmatorkava ja massiivse rünnakuga nagu 2007. aastal.

«Juhitud küberrünnak koos infooperatsioonidega on suhteliselt tõenäoline asi,» nentis Priisalu BNSile antud intervjuus. «Samas ma ei usu, et korrataks sellist massiivset ja bravuurikat rünnakut, mis kõigile kohe silma jääb.»

Tema sõnul on tõenäolisem pigem pehme jõu kasutamine ja soov jääda radari alla. «2007. aastal vastane selgelt ülehindas end ja alahindas meid. Kuid ka selle kordumist ei saa välistada,» selgitas Priisalu.

2007. aasta Eesti vastu toimunud küberrünnakute olulisus on Priisalu hinnangul see, et eestlased sellest rääkisid ja teema laiema avalikkuse ette tõid. «Eestlased tegid suu lahti ja ei häbenenud, et meile kallale tuldi. Me ei lasknud tekkida ohvrisündroomi. Peale seda julgesid teised ka sellest rääkima hakata,» rääkis Priisalu.

Tema sõnul on maailm pärast seda kiiresti edasi arenenud ning küberturvalisus on muutunud oluliseks teemaks mitmete riikide kaitsestrateegiates. Näitena tõi Priisalu briti kaitsestrateegia «Tugev Britannia segasel ajal», milles tema sõnul on riigikaitse ja kaitsepoliitika suuresti üles ehitatud kübermõtlemise peale.

«See on väga suur muudatus mõtlemises,» tõdes Priisalu. «Meie saime 2007. aastal kiire mõtlemise poliitikute hulgas käima ja praegu oleme ehk poole sammu jagu teiste riikide poliitikutest veel ees, kuid masuaeg ja euroks valmistumine tõmbas kõik ressursid maha. Ja selle ajaga tuli maailm järgi.»

2007. aasta aprillis pärast pronksiöö sündmusi langes Eesti massiivse küberründe alla, küberkomponenti kasutati ka Venemaa-Gruusia sõjas 2008. aastal.

Tagasi üles