Siiri Erala: prügikotid metsa all

Siiri Erala Foto: Peeter Langovits

Prügikotid ja -hunnikud metsa all ei ole ilus pilt. Samuti ei puhka silm pudelite, paberite ja rehvidega kaetud teeäärsetel. Üsna ärritavad on ka need kodanikud, kes tassivad oma prügi teiste makstud ja tellitud prügikonteineritesse või siis suruvad kogu oma prügipange sisu sisse klaaspakendikonteineri pisukesest luugist.

Tõstke kõik käed, kes soovivad, et sellised nähtused kaoksid! Ja nüüd tõstke käed need, kes on selle nimel nõus oma isiklikku kukrut kergendama!

Esimese hääletuse puhul tõusis ilmselt kätemeri, kuid teise puhul hakkas osa entusiaste tõenäoliselt kahtlema ja jättis käe tõstmata. Puhas Eestimaa oleks ju ilus küll, kuid selle eest võiks maksta keegi teine. Selline mõtteviis tuleb ilmsiks, kui kergitada katet kohustusliku jäätmeveoga liitumise teemalt.

Ka seniste selleteemaliste kohtulahendite hiljuti valminud analüüsis nenditakse, et elanike automaatne liitmine korraldatud jäätmeveoga on ilmsiks toonud vastuolud avalike ja erahuvide vahel.

Avalikus huvis on korraldatud jäätmeveo abil tagada, et prügi ei satuks loodusesse, erahuviks on aga võimalikult väiksed kulutused, sh ka prügiga toimetamisel. Kuigi kohtud on selle vastasseisu lahendanud avaliku huvi kasuks, ei näi laiem elanikkond seda mõistvat. Ehk pole me selleks veel piisavalt rikkad?