Päevatoimetaja:
Sander Silm

Hinnatõus ja ebakindlus sunnivad inimesi üha enam säästurežiimile

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Autojuhina töötav Heiki Hint tegi eile koos abikaasa Reginaga sisseoste Säästumarketis. Ta kinnitas, et ostab teinekord toidukraami mujalt maailmast kaasa, Eestis olles peab aga leppima siinsete hindadega.
Autojuhina töötav Heiki Hint tegi eile koos abikaasa Reginaga sisseoste Säästumarketis. Ta kinnitas, et ostab teinekord toidukraami mujalt maailmast kaasa, Eestis olles peab aga leppima siinsete hindadega. Foto: Mihkel Maripuu

Eile avaldatud statistika järgi kasvas jaemüük augustis aastatagusega võrreldes neli protsenti, kuises võrdluses on müük aga koguni kolme protsendi võrra vähenenud.



«Eks ta peegeldab seda, et tarbijad on ostes väga ettevaatlikud, suurt sisetarbimise kasvu prognoosida ei saa,» kommenteeris konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

Jaemüügi kosumisse andsid kõige suurema panuse tööstuskaubad, nende müük kauplustes suurenes aastatagusega võrreldes kümnendiku võrra. Kulutused toiduainetele jäid augustis samale tasemele kui mullu – teistest valdkondadest kiirem hinnatõus on muutnud tarbijad ettevaatlikuks.

«Ostetakse nii palju, kui suudetakse ära tarbida, ja üritatakse minimeerida toidu raiskuminemist,» kommenteeris majandusministeeriumi peaspetsialist Karel Lember. «Samuti välditakse impulsiivseid oste, mis varem kulusid üles viisid.» Lember lisas, et inflatsiooni langedes on oodata ka müügimahtude kasvu.

Enamik inimestest, kes olid nõus Postimehega oma arvamust jagama, tõdesid, et kõhu kõrvalt on siiski keeruline kokku hoida ning toitu ostmata jätta ei saa. Rahvusvaheliste vedude autojuhina töötav Heiki Hint kinnitas, et ostab teinekord toidukraami mujalt maailmast kaasa, Eestis olles peab aga siinsete hindadega leppima. «Sööma peab, ei saa ju kodus nälga jääda,» tõdes ta.

Otsivad odavamaid tooteid

Noorsootöötaja Berit sõnas aga, et ostab kuivaineid pikaks ajaks ette ja jälgib võimalusel ka sooduspakkumisi. «Kui koju tuleb kaupluse reklaamleht, siis ma eraldi poodi tõttama ei hakka, sest selle raha sõidad lihtsalt maha,» ütles ta. «Aga kui ma olen juba poes, siis vaatan ikka, kas on sooduspakkumisi.»

Seda, et inimesed ostavad varasemast rohkem kampaaniatooteid, kinnitas ka Rimi Balticu kommunikatsioonispetsialist Katrin Bats. Ta lisas, et kaupmehed ei ole tulevikuväljavaadete osas kuigi optimistlikud.

«Sügis on sisetarbimise seisukohalt kindlasti kriitilisem aeg, üldkulutused kasvavad ning säästlikum tarbimine on veelgi enam päevakorral,» nentis Bats samas.

Tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes on jaemüük nigel olnud juba 2009. aasta algusest. Ka tänavu augustis oli nende kaupade jaemüük väiksem kui aasta eest.

Nii näiteks tõdes Marleen Lillenberg, et on üldise hinnatõusu tõttu sunnitud toidukraami varasemast hoolikamalt valima ning riideid ja jalanõusid selle võrra vähem ostma.

Kasutatud kaubad hinnas

Võrreldes aastatagusega kasvab aga jätkuvalt jaemüük kasutatud kaupade kauplustes. «Meie hinnangul viitab see eelkõige tarbijate eelistuste muutusele ja samas ka majapidamiste suhteliselt rangele eelarvepiirangule,» kommenteeris Swedbanki peaökonomist Annika Paabut. «See tähendab, et kasvab nende majapidamiste hulk, kel jätkub sissetulekutest peamiselt vaid sundkulutuste katteks.»

Käibe kasv oli suurim majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali kauplustes, kus müük kasvas aastases võrdluses 16 protsenti. Nordea peaökonomisti Tõnu Palmi sõnutsi viitab see, et varem edasi lükatud ostud tehakse lihtsalt nüüd ära. Kasvu mõjutab ka kosuma hakanud ehitusvaldkond, kus oma osa mängib saastekvoodiraha, mille eest hooneid renoveeritakse.

Josingu kinnitusel ootaksid ettevõtjad kuue-seitsmeprotsendilist aastast jaemüügi kasvu, seda aga esialgu silmapiiril ei terenda. Buumiaegsest tarbimisest, millele andis hoogu laenuraha, oleme veel kaugel, praegu on tarbimine Eestis umbes 2006. aasta tasemel.

Inimesed on otsustanud hoopis oma kulutusi, sh laene, vähendada. Laenukäive on endiselt neli korda madalam kui enne kriisi. Aasta algusest on Eesti kodumajapidamiste laenujääk vähenenud enam kui 130 miljoni euro võrra. Seejuures on kodumajapidamiste laenude arv vähenenud tänavu igas kuus ligi 8000 võrra.

Jaemüük

Muutus aastatagusega võrreldes, protsentides

Jaekaubad kokku    4

Majatarbed    16

Riided ja jalatsid    -5

Kosmeetika    -3

Toidukaubad    0

Tööstuskaubad    15

Tagasi üles