/nginx/o/2011/09/30/773906t1hb91c.jpg)
Mullu tehtud jäätmeseaduse muudatuste järgi saab korraldatud prügiveost vabastada vaid neid kinnistuid, mida ei kasutata. Varem lubati erand teha ka siis, kui isik lubas jäätmekäitluse ise korraldada.
Seadus lubab korraldatud jäätmeveost vabastada vaid kasutamata kinnistuid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2010. aasta juulis jõustus jäätmeseaduse vastava punkti (paragrahv 69 lõige 4) uus sõnastus, mis kõlab järgmiselt: «Kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest.»
Praktikas tähendab see, et kui isik on taotluse vabastuse saamiseks esitanud, tuleb omavalitsusel otsustada, kas kõnealusel kinnistul elatakse või mitte. Osa omavalitsusi, nende seas näiteks Tartu linn kasutavad kontrollimiseks nn paikvaatlust. See tähendab, et vabastus antakse vaid siis, kui hoone ei ole veel valmis või ei ole enam silmnähtavalt elamiskõlblik. Samuti tehakse otsuseid vee- ja elektritarbimise näitude alusel.